Kõikvõimalikke kergliikureid, sealhulgas elektrilisi tõukerattaid, on liikluses iga aastaga aina rohkem. Paraku ei jää nende osalus liikluses märkamatuks ka inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistikas, millest suur osa juhtub alkoholitarbimise tõttu. Seetõttu on politseil selgi suvehooajal plaanis korraldada jalgratta- ja jalgteedel spetsiaalseid reide.
2021. aastal juhtus kergliikurijuhtide osalusel 221 inimkannatanuga liiklusõnnetust. Enamik õnnetustest ehk 90 protsenti toimus asulates, neist suurem osa Tallinnas. Sel aastal on 20. aprilli seisuga juhtunud kergliikuritega 11 õnnetust ning kahjuks on üks sõitja ka hukkunud.
„Enamik õnnetusi, mis juhtuvad elektritõukeratturitega, on ühesõidukiõnnetused ehk kukkumised, kus mingil põhjusel kaotatakse juhitavus tõukeratta üle. Sageli on nende kukkumiste taga näiteks suur sõidukiirus, valed sõiduvõtted, ootamatu takistus teel või alkoholijoove. Kergliikurite häda on, et nende rattad on väikesed ja kui tee on ebatasane, võib sõitja kergelt kukkuda,“ selgitab politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse ennetusspetsialist Marina Aleksejeva.
Alkohol mõjutab inimese koordinatsiooni ja kukkumisoht on suurem
Aleksejeva nendib, et kindlasti ei käi ühegi sõiduki juhtimisega kokku alkohol. „Ka elektritõukeratast tuleb juhtida kaine peaga! Kahjuks kipuvad liiklejad seda lihtsat põhitõde unustama. Kuna alkohol mõjutab inimese motoorikat – häiritud on tavapärane koordinatsioon –, on alkoholi tarvitanud inimesel suur tõenäosus kergliikuriga sõites kaotada juhitavus, kukkuda või sattuda õnnetusse. Kahjuks tuleb tõdeda, et eelmisel aastal kergliikuriga õnnetusse sattunud sõitjatest 30 protsenti olid alkoholijoobes. Alkoholi tarvitanud kergliikurijuhid sattusid õnnetustesse enamasti õhtustel ja varahommikustel tundidel, enim laupäeval.“
Murettekitavad on ka Transpordiameti tellimisel 2021. aasta septembris korraldatud küsitlusuuringu „Jalgrattaga ja elektritõukerattaga liiklemine“ tulemused, kust selgus, et elektrilist tõukeratast on viimase 12 kuu jooksul juhtinud alkoholi või narkootilise aine mõju all kokku 15 protsenti täiskasvanud elektrilise tõukerattaga sõitnutest. Elektrilist tõukeratast on joobes juhtinud sagedamini mehed (18%) ja 15–24-aastased (24%).
Politseipatrullid pööravad Aleksejeva sõnul ka eesootaval suvel tunduvalt suuremat tähelepanu elektritõuke- ja jalgratturite kontrollimisele. „Suvehooajal on politsei kindlasti jalgratta- ja jalgteedel, kus tehakse spetsiaalseid reide. Rikkumisi märgates inimestega suheldakse ning selgitatakse kehtivaid liiklusreegleid. Kui vestlusest ei piisa, võib politseinik määrata rahatrahvi.“
Kui tõukerattajuht on joobes, kuid pole ühtegi muud rikkumist toime pannud, siis karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut ehk 40 eurot. Kui aga joobes tõukerattur paneb toime ka mingi muu rikkumise, näiteks rikub liiklusreegleid või puudub helkur, siis on liiklusseaduse järgi karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut ehk kuni 400 eurot. Laste puhul jälgitakse hoolega, et alla 16-aastased kannaksid kiivrit, kuid turvavarustust on soovitatav kanda ka täiskasvanutel.
Nagu ükski teine sõidukijuht, ei tohi ka kergliikurijuht olla joobes ega tegeleda selliste tegevustega, mis takistavad tal ümbritsevat liiklust jälgimast ja tajumast, näiteks mobiiltelefoni kasutamine sõidu ajal.
Elektritõukerataste ja teiste kergliikuritega liiklemise peamised põhitõed
* Suurim lubatud sõidukiirus on 25 km/h.
* Alla 16-aastane kergliikurijuht peab kandma kiivrit.
* Kergliikur on mõeldud korraga ainult ühe inimese transpordiks.
* Kergliikurijuht peab olema kaine.
* Kergliikurijuht peab pimedal ajal kasutama valgusallikat, et ta oleks kaasliiklejatele nähtav.
* Kergliikur peab jalakäijate läheduses liikuma jalakäijaid mitteohustava kiirusega.
* Autojuhid ei pea teed andma sõiduteed sõites ületavale kergliikurijuhile (v.a siis, kui autojuht on pöördel).
* Kergliikurijuht peab eesliikujast mööduma alati vasakult.