Politseipatrullid pööravad Aleksejeva sõnul ka eesootaval suvel tunduvalt suuremat tähelepanu elektritõuke- ja jalgratturite kontrollimisele. „Suvehooajal on politsei kindlasti jalgratta- ja jalgteedel, kus tehakse spetsiaalseid reide. Rikkumisi märgates inimestega suheldakse ning selgitatakse kehtivaid liiklusreegleid. Kui vestlusest ei piisa, võib politseinik määrata rahatrahvi.“
Kui tõukerattajuht on joobes, kuid pole ühtegi muud rikkumist toime pannud, siis karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut ehk 40 eurot. Kui aga joobes tõukerattur paneb toime ka mingi muu rikkumise, näiteks rikub liiklusreegleid või puudub helkur, siis on liiklusseaduse järgi karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut ehk kuni 400 eurot. Laste puhul jälgitakse hoolega, et alla 16-aastased kannaksid kiivrit, kuid turvavarustust on soovitatav kanda ka täiskasvanutel.
Nagu ükski teine sõidukijuht, ei tohi ka kergliikurijuht olla joobes ega tegeleda selliste tegevustega, mis takistavad tal ümbritsevat liiklust jälgimast ja tajumast, näiteks mobiiltelefoni kasutamine sõidu ajal.
Elektritõukerataste ja teiste kergliikuritega liiklemise peamised põhitõed
* Suurim lubatud sõidukiirus on 25 km/h.
* Alla 16-aastane kergliikurijuht peab kandma kiivrit.
* Kergliikur on mõeldud korraga ainult ühe inimese transpordiks.
* Kergliikurijuht peab olema kaine.
* Kergliikurijuht peab pimedal ajal kasutama valgusallikat, et ta oleks kaasliiklejatele nähtav.
* Kergliikur peab jalakäijate läheduses liikuma jalakäijaid mitteohustava kiirusega.
* Autojuhid ei pea teed andma sõiduteed sõites ületavale kergliikurijuhile (v.a siis, kui autojuht on pöördel).
* Kergliikurijuht peab eesliikujast mööduma alati vasakult.
Lisainformatsiooni leiad Transpordiameti kodulehelt siit.