Politsei saab aastas ligi 10 000 teadet võimalikust joobes juhist

Politseinik alkomeetrit hoidmas. Foto: Mihkel Maripuu

Päevi, mil politsei ei tabaks Eestis ühtegi alkoholi tarvitanud juhti, tuleb kahjuks ette väga harva. Ka statistika näitab, et viimastel aastatel tabatud alkoholi tarvitanud juhtide arv on jätkuvalt samas suurusjärgus. Kuidas takistada napsitanud inimestel rooli istumist? Mida saame ise selle heaks ära teha?

„Viimasel kahel aastal on küll olnud näha alkoholi tarbinud juhtide osas väikest langustrendi, kuid enam kui 6000 joobes roolikeeraja tabamine aastas on endiselt liiga suur number,“ nendib Politsei- ja Piirivalveameti liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht Varmo Rein.

Politsei kontrollib autojuhtide kainust iga päev liiklusjärelevalve käigus. Korraldatakse spetsiaalseid „kõik puhuvad“ reide ning reageeritakse ka numbrile 112 tulnud teadetele, kus kaaskodanikud hoiatavad võimalikust joobes juhist liikluses.

„Selleks, et alkoholi tarvitanud juhtide arv hakkaks märgatavalt vähenema, tuleb tegeleda põhjustega, mis on nende rikkumiste taga. Kui inimene tabatakse roolist joogisena korduvalt, siis lisaks liiklusohule viitab see võimalikule alkoholiprobleemile, mida menetlusega lahendada ei saa,“ ütleb Rein. Ta tõstab esile, et vastutustundetute juhtide vabandused politseile oma eksimuste selgitamisel on üksteisega enamasti sarnased – reeglina arvatakse end kaine olevat. Hea enesetunne aga ei tähenda, et alkohol on organismist kadunud ja võib rooli istuda, seades kaasliiklejaid ohtu.

Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp lisab, et alkohol annab liigse enesekindluse, ahendab juhi vaatevälja tunnelnägemiseks, vähendab tähelepanu erinevaid aspekte, sealhulgas halveneb reaktsioonikiirus ja koordinatsioonivõime. „Samuti halvendab alkoholi tarvitamine kiiruse, aja ning vahemaade taju ja hindamisvõimet, vähendab keskendumisvõimet ja suurendab väsimust,“ nendib ta.

Suvekuudel on Transpordiametil koos Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga käimas teist aastat järjest kampaania, millega kutsutakse inimesi märkama alkoholiga kaasnevat riskikäitumist ja antakse praktilist nõu, kuidas kriitilisel hetkel takistada kaaslast joobes peaga rooli istumast või ujuma minemast.

Leppige kokku selge grupijuht ja vajadusel võtke ära autovõtmed

Reinu sõnul peaks iga pidutsev seltskond juba enne peo algust kokku leppima, kes on see selge grupijuht, kes vajadusel kedagi kuhugi sõidutab või kes suudaks adekvaatselt olukorda hinnata, et ei tekiks probleeme. „Tahan kõigile südamele panna, et joobes juhtimine toob sageli kaasa väga kurvad tagajärjed. Kui sinu sõber või lähedane soovib alkoholi tarvitanuna sõidukit juhtida, siis sekku ja võta temalt näiteks autovõtmed ära. Purjus sõbra rooli istumise takistamisel on asjakohased kõik võtted, mis ohtliku ettevõtmise katkestavad.“

Kui aga sekkuda ei juleta, tuleb sellistest ohtlikest juhtidest kindlasti politseile teada anda. Liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht nendib, et hea on näha, et tegelikult lähevad alkoholiga seotud ohud väga paljudele inimestele korda. Sellest kõneleb kasvõi asjaolu, et politsei saab aastas ligi 10 000 teadet võimalikust joobes juhist.

„Tuletame veel kord meelde, et otsustades alkoholi tarvitanuna istuda sõiduki rooli, ohustab juht teisi liiklejaid ja ka iseennast. Hoolime üksteisest ja veendume, et oleme kained, enne kui sõidukit juhtima asume!“ ütleb Rein.

Kolm olulist asja, mida peaksime teadma alkoholist ja sõiduki juhtimisest

1. Inimesed alahindavad alkoholi mõju

Kui olete eelmisel õhtul tarbinud alkoholi, siis ei tasu hommikul usaldada head enesetunnet, vaid tuleb enne rooli istumist veenduda täielikus kainuses. Kui tarbite alkoholi pea iga õhtu, muutub organism tolerantseks ja subjektiivset mõju tunnet ei pruugigi tekkida.

2. Alkoholi väljumist organismist ei saa ise kiirendada

Levinud müüdid, nagu oleks alkoholi lagundamisprotsessi võimalik kiirendada magades, saunas või külma duši all käies, energiajooki ja kohvi juues või sportides, ei pea paika. Higistamise ja uriini kaudu kaob vaid viis protsenti alkoholist, 95 protsenti tööst teeb ära maks, mille tööd ei ole võimalik kiirendada. Seetõttu ei aita täiendav vedeliku tarbimine ega füüsiline koormus, sest täielikuks kainenemiseks on vaja aega.

3. Inimesed alahindavad lahjade alkohoolsete jookide organismis püsimise aega

Õlu ja siider ei ole karastusjoogid. Näiteks üks 0,5-liitrine 5-protsendilise alkoholisisaldusega õlu sisaldab 20 grammi puhast ehk absoluutset alkoholi, samas kui 4 sentiliitrit ehk pits viina sisaldab 12,8 grammi absoluutset alkoholi. Peale 0,5 liitri 5-protsendilise alkoholisisaldusega õlle tarbimist vajab 80 kilo kaaluv mees täielikuks kainenemiseks aega 2,5 tundi ja 50 kilo kaaluv naine 4 tundi.

Vaata lähemalt siit.