„Viimasel kahel aastal on küll olnud näha alkoholi tarbinud juhtide osas väikest langustrendi, kuid enam kui 6000 joobes roolikeeraja tabamine aastas on endiselt liiga suur number,“ nendib Politsei- ja Piirivalveameti liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht Varmo Rein.
Politsei kontrollib autojuhtide kainust iga päev liiklusjärelevalve käigus. Korraldatakse spetsiaalseid „kõik puhuvad“ reide ning reageeritakse ka numbrile 112 tulnud teadetele, kus kaaskodanikud hoiatavad võimalikust joobes juhist liikluses.
„Selleks, et alkoholi tarvitanud juhtide arv hakkaks märgatavalt vähenema, tuleb tegeleda põhjustega, mis on nende rikkumiste taga. Kui inimene tabatakse roolist joogisena korduvalt, siis lisaks liiklusohule viitab see võimalikule alkoholiprobleemile, mida menetlusega lahendada ei saa,“ ütleb Rein. Ta tõstab esile, et vastutustundetute juhtide vabandused politseile oma eksimuste selgitamisel on üksteisega enamasti sarnased – reeglina arvatakse end kaine olevat. Hea enesetunne aga ei tähenda, et alkohol on organismist kadunud ja võib rooli istuda, seades kaasliiklejaid ohtu.
Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp lisab, et alkohol annab liigse enesekindluse, ahendab juhi vaatevälja tunnelnägemiseks, vähendab tähelepanu erinevaid aspekte, sealhulgas halveneb reaktsioonikiirus ja koordinatsioonivõime. „Samuti halvendab alkoholi tarvitamine kiiruse, aja ning vahemaade taju ja hindamisvõimet, vähendab keskendumisvõimet ja suurendab väsimust,“ nendib ta.
Suvekuudel on Transpordiametil koos Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga käimas teist aastat järjest kampaania, millega kutsutakse inimesi märkama alkoholiga kaasnevat riskikäitumist ja antakse praktilist nõu, kuidas kriitilisel hetkel takistada kaaslast joobes peaga rooli istumast või ujuma minemast.