T, 4.10.2022
Liikleja

Näitleja Lauri Pedaja: elektritõukeratas on mugav, aga hooletu liikleja jaoks ohtlik sõiduriist

Transpordiamet
Näitleja Lauri Pedaja: elektritõukeratas on mugav, aga hooletu liikleja jaoks ohtlik sõiduriist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter

Eestimaa liikluspilt on viimastel aastatel palju muutunud ning kui paarkümmend aastat tagasi liikusid tõukeratastega ainult pisikesed poisid ja tüdrukud, siis nüüd näeb elektritõukeratastega sõitmas just täiskasvanuid. Üheks aktiivseks tõukeratturijuhiks on näitleja Lauri Pedaja, kelle hinnangul vajab aga kergsõidukikultuur Eestis veel palju arenemist.

Seda tõdeb ka Lauri, kes omab isiklikku elektritõukeratast ning sõidab sellega põhjusel, et talle ei meeldi linnas autoga sõita. „Tallinnasse tulles pargin auto linnaserva, võtan oma elektritõukeratta välja ning ajan asju sellega sõites,” räägib ta. Lauri on enda sõnul hoolikas ning tubli sõitja, eks ole tal ka kogemust juba omajagu.

Suur kasutajakogemus ja vilumus lubavad välja tuua enimesinenud vead, midakõige enam tõukerattajuhid liikluses teevad. „Esimene suur eksimus on see, et ei kanta kiivrit. Minu jaoks on kiiver elementaarne asi, kui liikuda üle 10 km/h sõitva masinaga. Teiseks probleemiks on kahekesi sõitmine ning kolmandaks see, kui kergekäeliselt suhtutakse napsise peaga elektritõukeratta juhtimisse.

Lauri sõnul peab juht mõistma, et alati ei pea sõitma gaas põhjas. Pealegi – mida kiiremini sõita, seda pikemaks venib pidurdusteekond. „Ja kahekesi sõitjad ei saa aru/ei taju, kui ohtlik see tegelikult on, sest tagumine kaasreisija segab juhtimist ja viib ratta tasakaalust välja juba ainuüksi üle õla vaatamisega,” nendib ta.

44% kergliikuriõnnetustest tabab peapiirkonda

2021. aasta liiklusõnnetuste statistika järgi juhtus kümnest õnnetusest üheksa asulates ning 3/4 neist olid ühesõiduki õnnetused. Iga viies liiklusõnnetuses viga saanud juht oli alaealine, enamik vigasaanuid olid 18-34 aastased meesterahvad ja iga kolmas juht oli alkoholi tarvitanud. Koguni 44% tõukerattavigastustest haarab statistika kohaselt peapiirkonda, 28% jäsemed ja 18% on hambatraumad. Ja kui rattal on ka teine inimene, võib pidurdamisel kaasneda paiskumine lenkstangi kaasa tuua väga rasked kõhupiirkonna ja rindkere vigastused. Õnnetused juhtuvad kui inimesed ei ole hoolsad, ei vali tee- või liiklusoludele vastavat sõidukiirust ega arvesta ohtudega, mis tulenevad liiga suurest kiirusest ja alkoholi mõju all juhtimisest. Kahekesi elektritõukerattal sõitmine on aga täiesti keelatud.kindlasti ei tohi sõidutada ka väikeseid lapsi enda ees. Lisaks on oluline teada, et alla 16-aastased peavad kergliikuriga sõites kandma kiivrit ning täiskasvanutel on see rangelt soovitatav. Kiiver tuleb kindlasti korralikult kinnitada – see peab istuma otse peas, kaitsma laupa ning rihm peab olema tugevalt kinnitatud.

Kus tohib kergliikuriga liigelda ja kuidas õigesti parkida?

Eestis võib kergliikuritega liigelda kõnniteel, jalgteel ja jalgrattateel ja teatud juhtudel sõidutee paremal pool ääres. Seda siis, kui jalgratta- ja kõnniteedel pole võimalik teekatte või teetööde tõttu liigelda. Oluline on vahet teha, et jalgrattarajad on sõidutee osad – Tallinna mõistes on need punased kitsad rajad sõidutee paremal pool ääres. Jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattatee on aga sõiduteest eraldi teed. Kõnniteel, jalgteel, jalgrattateel ning jalgratta- ja jalgteel tohib vanema saatel liikuda kergliikuriga igas vanuses laps, ent jalgrattarajal ja sõiduteel liiklemiseks kehtivad vanuspiirangud. 10-15-aastased lapsed võivad sõiduteel jalgrattaga üksinda sõita siis, kui neil on jalgrattaluba.

Kergliikuriga tohib ülekäigurada ületada sõites, kuid seda tohib teha vaid jalakäijakiirusel ehk 5-6 km/h ning teised juhid ei pea sel juhul kergliiklejale teed andma. Mõistlikum ja ohutum on tõukeratast teed ületades käekõrval lükata Parkides on oluline teada, et parkimine toimub kõnniteega paralleelselt ning nii, et jalakäijatele peab jääma vähemalt 1,5 meetrit ruumi.

Reeglid on kõigi liiklejate huvides ja kõigi ohutuse tagamiseks. Ohutut liiklemist!

Alates 1. jaanuarist 2021 on Eestis uus sõidukiliik – kergliikurid. Need on ühe inimese sõidutamiseks mõeldud kerged istekohata elektrilised sõidukid, mille maksimaalne valmistajakiirus võib olla kuni 25 km/h. Kergliikurid on näiteks elektriline tõukeratas, monoratas, elektrirula, tasakaaluliikur ja muud sarnased kerged elektrilised sõidukid.

Tagasi üles