K, 7.12.2022
Liikleja

Parem väike tüli, kui lubada alkoholijoobes sõber rooli

Parem väike tüli, kui lubada alkoholijoobes sõber rooli
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

„Kui teie seltskonnas on keegi, kes tahab istuda alkoholijoobes rooli, tuleb teda kindlasti takistada! Temaga rääkida, võtta talt autovõtmed ära ja kui endal jõud üle ei käi, siis teatada 112, et politsei saaks ennetavalt reageerida. Parem väike tüli, kui lasta sõbral joobes peaga liiklusesse minna!“ ütleb Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe.

Möödunud aastal juhtus Eestis 52 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, neist omakorda 22 puhul oli üks osalejatest alkoholi mõju all. 2021. aasta küsitlusuuringu järgi oli viimase 12 kuu jooksul mootorsõidukit juhtinud alkoholi või narkootilise aine mõju all 1,8 protsenti sõidukijuhtidest. Seejuures neist enam kui pooled on sõidukit juhtinud alkoholi mõju all rohkem kui ühel korral, seega on meie liikluses alkoholijoobes liiklevad juhid igapäevane nähe.

Liiklusõnnetuse ohver, aastaid tagasi ise purjus peaga rooli istunud Marek Rüütli sõnul näitab sõbra takistamine vintis peaga sõitma minemast hoolivust. „Kõik purjus peaga tehtud õnnetused on valikutes kinni. Kui inimesed mõtleksid enne asjad kaine peaga läbi, saaks paljusid õnnetusi vältida.“

Sama meelt on ka Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp, kelle hinnangul on peamine takistus alkoholijoobes rooli istumisel eelnevad kokkulepped. „Enne pidu tasub kokku leppida, kes sõidab autoga, kes ühistranspordiga ning kes joob ja kes ei joo. Kui on kahtlus, et keegi võib minna joobes peaga rooli, tuleb kohe autovõtmed ära võtta, kogu seltskonnaga sellele vastu seista ning tagajärgedest rääkida.“

Ta lisab, et kõik algab teadlikkusest ja kodusest kasvatusest. Et praegused ja tulevased juhid teaksid, et joobes juhtimine ei ole ainult keelatud ja karistatav, vaid ennekõike ka eluohtlik, tuleb teha teavitus- ja ennetustööd. Transpordiamet pakubki sellealaseid koolitusi. Näiteks 9. klasside õpilastele tehakse koolitusi, mille käigus räägitakse joobes juhtimisest ning alkoholi tarbinud juhiga kaasasõitmisest, grupikäitumisest ning kõrvalistest tegevustest roolis. 11. klasside ja ametikoolide õpilastele räägitakse lisaks alkoholi mõjust organismile, kuidas kujuneb promill ning samuti piirkiirustest. Leheküljelt liikluskasvatus.ee leiab sõltumata vanusest ja peamistest liikumisviisidest huvitavat, mitmekesist ning olulist infot liiklusohutuse teemadel.

Eesti elanikud tarbisid 2021. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 11,1 liitrit absoluutalkoholi, mida on 2,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Üldise palgakasvu taustal on muutunud alkohol järjest kättesaadavamaks, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust. Tervise Arengu Instituudi (TAI) alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel nendib, et rääkides alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ennetamisest, peab rääkima eelkõige lastest. „Lapsed on need, kes peavad saama ellu kaasa universaalsed oskused: valikute tegemise oskus, kriitiline mõtlemine, enese- ja emotsioonide juhtimise oskused. Seda saab teha kodus ja alkoholiteemat puudutamata. Siinkohal peame rääkima eeskujudest: see, kuidas täiskasvanud inimene mõtleb, räägib ja tegutseb seoses alkoholiga, mõjutab nii väikest last kui ka noorukit.“

Ta lisab, et tegemist on pika protsessiga, mis vajab kõigi panust – nii lapsevanemate kui ka kõigi teiste täiskasvanute eeskuju. „Kõige tähtsam on anda lapsele eluks vajalikud põhioskused, et ta suudaks toime tulla, tal oleks kõrge enesehinnang ja kontroll enda elu üle. See aitab tal ka alkoholi ja uimastite kasutamisest hoiduda.“

Alkohol loob meelepette, et oleme osavamad, ent tegelikkuses on vastupidi

„Alkohol ja autorool ei sobi kokku. Meie sõnum on selge: kui inimesel on endal selgroogu, et ta ei lähe napsisena ujuma ega rooli, on tal ka julgust sõbrale öelda, et ta seda ei teeks,“ räägib Liis Sepp. „Alkoholi mõju all olevad inimesed hindavad oma võimeid, oskuseid ja tervist üle. Alkohol mõjutab kõiki meeli, alustades reaktsioonikiiruse pikenemisest. Tekib liigne enesekindlus, arvatakse, et meeled on teravnenud, ent tegelikult lähevad nii koordinatsiooni- kui ka keskendumisvõime hoopis kehvemaks.“

Terve inimese organism on võimeline põletama absoluutselt alkoholi olenevalt soost, pikkusest, kaalust ja tervisest naistel keskmiselt viis ja meestel kaheksa grammi tunnis. See, kui palju on enne alkoholitarbimist söödud, mõjutab küll alkoholi taluvust, aga mitte alkoholi sisaldust organismis. Seega viieprotsendilise kangusega pooleliitrine õlu, mis sisaldab 20 grammi absoluutset alkoholi, vajab 80 kg kaaluval tervel mehel organismist kadumiseks ligikaudu 2,5 tundi, 50 kg kaaluval naisel aga ligikaudu neli tundi.

Tagasi üles