K, 7.12.2022
Liikleja

Ligi kolmandiku surmaga lõppenud liiklusõnnetuste põhjuseks on liigne kiirustamine

Ligi kolmandiku surmaga lõppenud liiklusõnnetuste põhjuseks on liigne kiirustamine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8
Foto: Shutterstock

Ligi 30 protsenti surmaga lõppenud liiklusõnnetuste üks põhjustajatest on kiiruse ületamine. „Seega on ebasobiv sõidukiirus üks peamistest liiklusõnnetuste põhjustajatest ja oluline tagajärgede mõjutaja,“ nendib Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp.

Sepp selgitab, et kiiruse kasvades on keerulisem ohuolukorrale reageerida, pidama saamiseks pole piisavalt ruumi ning tagajärjed on liiklusõnnetuse korral raskemad. Kui kiirus suureneb kaks korda, pikeneb pidurdusteekond ligikaudu neli korda.

2021. aastal toimus Eestis 1564 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1763 ja hukkus 55 inimest. 77 protsenti surmaga lõppenud liiklusõnnetustest juhtus asulavälistel teedel. „Suvekuud toovad liikluses endaga kaasa viimaste aastate statistika põhjal palju liikluses hukkunuid,“ ütleb Sepp. Ta lisab, et 2021. aastal toimus natuke alla poole ehk 44 protsenti kõigist hukkunutega aset leidnud õnnetustest just suvekuudel.

Mullu sõidukijuhtide seas korraldatud küsitlusuuringu põhjal järgib kehtivat kiiruspiirangut linnavahelistel põhiteedel 27 protsenti ja väiksematel maanteedel 40 protsenti juhtidest. Piirkiirust ületavad kokku 76 protsenti sõidukijuhtidest. Piirkiiruse ületamist põhjendati kõige enam teiste liiklejate kiirusest tingitud kiirusevalikuga ning möödasõidu sooritamisega. Sepa sõnul saab siit järeldada, et kui suurem osa liiklejatest jälgiksid piirkiirust, siis oleks kiiruseületajate hulk palju väiksem.