Ligi kolmandiku surmaga lõppenud liiklusõnnetuste põhjuseks on liigne kiirustamine

Foto: Shutterstock

Ligi 30 protsenti surmaga lõppenud liiklusõnnetuste üks põhjustajatest on kiiruse ületamine. „Seega on ebasobiv sõidukiirus üks peamistest liiklusõnnetuste põhjustajatest ja oluline tagajärgede mõjutaja,“ nendib Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp.

Sepp selgitab, et kiiruse kasvades on keerulisem ohuolukorrale reageerida, pidama saamiseks pole piisavalt ruumi ning tagajärjed on liiklusõnnetuse korral raskemad. Kui kiirus suureneb kaks korda, pikeneb pidurdusteekond ligikaudu neli korda.

2021. aastal toimus Eestis 1564 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1763 ja hukkus 55 inimest. 77 protsenti surmaga lõppenud liiklusõnnetustest juhtus asulavälistel teedel. „Suvekuud toovad liikluses endaga kaasa viimaste aastate statistika põhjal palju liikluses hukkunuid,“ ütleb Sepp. Ta lisab, et 2021. aastal toimus natuke alla poole ehk 44 protsenti kõigist hukkunutega aset leidnud õnnetustest just suvekuudel.

Mullu sõidukijuhtide seas korraldatud küsitlusuuringu põhjal järgib kehtivat kiiruspiirangut linnavahelistel põhiteedel 27 protsenti ja väiksematel maanteedel 40 protsenti juhtidest. Piirkiirust ületavad kokku 76 protsenti sõidukijuhtidest. Piirkiiruse ületamist põhjendati kõige enam teiste liiklejate kiirusest tingitud kiirusevalikuga ning möödasõidu sooritamisega. Sepa sõnul saab siit järeldada, et kui suurem osa liiklejatest jälgiksid piirkiirust, siis oleks kiiruseületajate hulk palju väiksem.

Kiiruse ületamine 10 km/h on ohtlik, aga märgatavat ajalist võitu ei too

Kiiruse ületamine 10 km/h võrra toob kaasa möödasõitude arvu kasvu, millest omakorda saavad alguse paljud raskete tagajärgedega liiklusõnnetused. Samas on kiiruseületaja ajavõit Sepa sõnul minimaalne. „Ideaalses olukorras, kui sõidutee on täiesti vaba, kulub kiirusel 90 km/h saja kilomeetri läbimiseks ligikaudu kuus minutit rohkem kui sama maa läbimiseks kiirusel 100 km/h. Reaalses elus on aga ajavõit palju väiksem, sest kiiruseületaja kulutab suure osa võidetavast ajast möödasõidu võimalust otsides, kolonni vahele tagasi trügides ja jälle uuesti proovides.“

Mida suurem on kiirus, seda tugevam jõud mõjub sõidukitele ja selles viibivatele inimestele liiklusõnnetuse ajal. Kokkupõrge kiirusel 50 km/h on võrdne kukkumisega 4. korruselt. Kokkupõrge kiirusel 100 km/h on võrdne kukkumisega 14. korruselt.

Lisaks on suuremal kiirusel keerulisem ohtu märgata, kuna tekib nii-öelda tunnelnägemine. Kui kiirusel 30 km/h on terav nägemisväli 140–150 kraadi, siis mida suurem on kiirus, seda kitsamaks muutub nägemisväli. Kiirusel 60 km/h on see umbes 60 kraadi, kuid kiirusel 120 km/h ainult 10–15 kraadi. See tähendab, et otse ette nähakse selgelt, kuid küljed on udused ja objekte – olgu selleks näiteks jalakäijad, jalgratturid, mõni liiklusmärk või metsloom – ei märgata.

Meelespea sõidukijuhile ja kaassõitjale:

• Jälgi regulaarselt oma spidomeetri näitu, eriti asulasse sisenedes.
• Teadvusta, mis paneb sind kiirust ületama. Liiklusvoog, närvilisus, harjumus?
• Varu sihtpunkti jõudmiseks aega, eriti kui tead, et liikluskoormus on tavapärasest suurem.
• Hoia piisavat pikivahet. See võimaldab sujuvamalt ja säästlikumalt sõita.
• Hoiata kaugtulede vilgutamisega kaasliiklejaid ainult siis, kui selleks on põhjust. Kaugtuledega vilgutamine võib nii mõnelegi joobes juhile või kiiruseületajale anda märku politseinikust teeservas, mille tõttu võib see sama joobes juht või kiiruseületaja mõni kilomeeter hiljem põhjustada väga raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse.
• Kaassõitjana märka, kui juht ületab kiirust, ja pööra sellele tähelepanu!