T, 6.12.2022
Liikleja

Transpordiamet selgitab: kuidas muuta liiklusohtlikke kohti ohutumaks?

Transpordiamet selgitab: kuidas muuta liiklusohtlikke kohti ohutumaks?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevat tööd, et riigiteede liiklusohtlikud lõigud ja ristmikud välja selgitada ning need ümber ehitada. Igal aastal koostatakse nimekiri ohutustamist vajavatest kohtadest, millele eraldatakse raha teehoiukava vahenditest.

Liiklusohtlike kohtade ohutustamise planeerimine ja ehitus toimub Transpordiametis mitme osakonna tihedas koostöös ning kogu tegevust koordineerib taristu arendamise ja kvaliteedinõuete osakonna liiklusohtlike kohtade ekspert. Liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks eraldatakse teehoiukava raames igaks aastaks viis-kuus miljonit eurot.

„Eesmärk on suunata raha sihtotstarbeliselt liiklusohutuse mõistes probleemsete teelõikude, ristmike või muude objektide liiklusohutumaks muutmiseks. Planeerime ja kasutame teehoiukavas liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks ette nähtud vahendeid riigimaanteede taristu muutmiseks nii, et liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute koguarv väheneks kõige enam,“ räägib Transpordiameti liiklusohtlike kohtade ekspert Janno Vilberg.

Tuvastatud liiklusohtlikke kohtasid arutab ja otsuseid teeb tehnilise töögrupi ekspertrühm, kes pakub piirkondade liikluskorraldajate kogutud info ja toimunud liiklusõnnetuste analüüsi tulemusel välja rakendamiseks sobivad liiklusohutusmeetmed või -lahendused liiklusohtliku koha ümberehitamiseks. Lahendused ja nende maksumused arutatakse läbi ning kinnitatakse tehnilises töögrupis.

Näide liiklusohtliku koha tuvastamisest ümberehituseni

Kuidas jõutakse liiklusohtliku koha tuvastamisest objekti ümberehitamiseni? Vilberg toob näiteks Ida-Viru maakonnas Soldina külas asuva liiklusohtliku teelõigu ümberehituse. „Teelõik asub Tallinna-Narva maanteel kilomeetril 208 ehk siis umbes üks kilomeeter enne Narva linna piiri. Lõigul paiknevad kaks ristmikku kõrvalmaanteele ja kohalikule teele ning bussipeatused. Teelõigul on suur sõidukite liiklussagedus – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on ligi 7500 autot ööpäevas ja bussireisijad kasutavad bussipeatusi üsna intensiivselt.“

Teelõik lisati liiklusohtlike kohtade otsustusprotsessi 2016. aastal. „Toonaste Maanteeameti ekspertidega inspekteerisime teelõiku ning kaardistasime probleemid ja ohud,“ räägib Vilberg. „Põhjuse selleks andsid liiklusõnnetused jalakäijatega teeületusel ja sõidukite kokkupõrked ristmikel. Lõigu jaoks olidki tüüpilised kolme liiki õnnetused: tagant otsasõidud, möödasõiduga seotud õnnetused ning ristmikul sooritatavate manöövritega seotud õnnetused.“

Ka teedevõrgu ohutuse hindamine prognoositavate liiklusõnnetuste arvu alusel, kasutades arvutuslikku meetodit, mis võtab arvesse nii konkreetsel lõigul või ristmikul toimunud liiklusõnnetused kui ka teistel sarnastel lõikudel või ristmikel toimunud liiklusõnnetused, seadis selle teelõigu liiklusohtlikkuse alusel kõrgele kohale ehk siis väga liiklusohtlikuks.

„Antud liiklusohtliku koha probleemid seisnesidki selles, et ristmike piirkond oli suur ja lai ala, kus sõidukijuhid eksisid tihti pöördeks koha valikul, kuna puudusid pööreteks konkreetsed sõidurajad. Jalakäijatele ei olnud ohutuid kohti teeületuseks, et bussipeatustesse suunduda. Ei olnud ka maanteevalgustust,“ loetleb Vilberg.

Enne ümberehitust teelõigu seis
Enne ümberehitust teelõigu seis Foto: Transpordiamet

2017. aastal telliti teelõigule eskiislahendus, et põhimõtteline ohutu lahendus paika saada ja täpsustada ümberehituse võimalikku maavajadust ning eeldatavat maksumust. Eskiislahenduse kinnitas endise Maanteeameti (nüüd Transpordiamet) liiklusohtlike kohtade ümberehitamise ekspertrühm. Tehnilise projekti koostamisega alustati 2018. aastal, selles lahendati ristmike pöörded ehk projekteeriti lisarajad põhimaanteele. Teeületuste hõlbustamiseks ja ohutumaks muutmiseks kavandati tee keskele äärekiviga ohutussaared ning kergliiklusteed teeületuste ja bussipeatuste ühendamiseks vajalikes kohtades. Ohutussaared tõkestavad ka möödasõite teelõigul. Bussipeatused said õiged asukohad, arvestades ristmike lahendusi ja teeületuskohti. Ristmikele ja teeületuskohtadesse projekteeriti vajalikus mahus maanteevalgustus.

Soldina külas asuva liiklusohtliku teelõigu projektlahendus
Soldina külas asuva liiklusohtliku teelõigu projektlahendus Foto: Transpordiamet

Projektlahendus läbis eri spetsialistide ja ekspertide tehtud kontrollimise ja auditeerimise protsessid ning 2019. aasta teiseks pooleks oli projekt kinnitatud ja asuti ehitustöid hankima. Ehitustööd tehti ja objekt valmis 2020. aastal, tööde maksumuseks kujunes 350 000 eurot (käibemaksuta). Vilberg nendib, et liiklejad võtsid uue liikluslahenduse väga hästi vastu, tagasiside oli ja on siiani igati positiivne ning probleeme liiklusohutusega sel teelõigul ei ole.

Lahendus pärast ristmiku ümberehitust
Lahendus pärast ristmiku ümberehitust Foto: Transpordiamet
Tagasi üles