Väikelaevade juhtimise huvi kasvab iga aastaga. Kuidas tagada elementaarne ohutus?

Copy
Foto: Shutterstock

Väikelaevandus kui meie merekultuuri osa läheb korda aina enamatele inimestele, valdkonna areng on tuntav ning käib ajaga kaasas. Kuigi veeliiklus on märgatavalt tihenenud, pole Transpordiameti väike- ja siseveelaevade üksuse peaspetsialisti Andres Kõndi sõnul traagiliste õnnetuste arv seejuures kasvanud. Sellele aitab kaasa valdkonnas tegutsevate ametite hea sünergia ja uute arusaamade omaksvõtmine.

„Aastaid on räägitud, et 50 aastat ei saanud paadiga vabalt merele ja see on pidurdanud meie merekultuuri arengut võrreldes näiteks üle lahe naaberriigiga. Nüüd oleme 30 aastat olnud avatud ja veepealne ajaveetmine on muutunud täiesti tavaliseks. Tavaliseks mitmes mõttes, ka rahaliselt jõukohasemaks, sest veesõidukite valik on äärmiselt lai, üldine ohutustase on hea ja riske saab teadlikult vältida,“ räägib Kõnd.

Tema sõnul on viimasel ajal tekkinud paljudel küsimus, kas väikelaevade arvu kasvuga samaväärselt on kerkinud ka õnnetuste arv. „Otsekohene vastus on, et traagiliste õnnetuste arv ei ole kasvanud, kuigi veeliiklus on märgatavalt tihenenud. Võib öelda, et siin on oma osa üle kümne aasta tagusel strateegial, valdkonnas tegutsevate ametkondade heal sünergial ja muidugi inimeste meelemuutusel, uutel arusaamadel ja nende omaksvõtmisel.“

Tõepoolest on praegu Eestis kehtiv väikelaevanduse õiguslik raamistik arusaadav nii siin- kui ka sealpool Soome lahte ja üldjuhul käimegi Euroopa Liiduga ühte jalga. „Kui ühiskonnas levis kunagi pahameel, et miks meil on mõni nõue karmim kui mõnes teises liikmesriigis, siis nüüd pole see enam teema. Põhimõtteliselt on nii, et nõuded väikelaevade ohutus- ja kvaliteedinõuete ning turujärelevalve kohta kehtivad liikmesmaade üleselt ja nende nõuete täitmist kontrollib Transpordiamet veesõiduki registreerimisel. Ikka sellel eesmärgil, et kasutusele võetavad veesõidukid oleksid ehitatud ja projekteeritud õigesti ning õigete tehniliste parameetritega.“

Teadmiste ja oskuste nõuded ehk väikelaevajuhi tunnistuse (ICC) nõue on aga riigisisene ning iga liikmesriik on ise otsustanud, kuidas seda korraldada ja reguleerida. Väikelaevajuhtide väljaõppes lähtutakse heast praktikast ehk aluseks on võetud UNECE Resolution 40. Enamikus liikmesmaades saabki ICC tunnistusi selle alusel, olenemata, kas see on riigis kohustuslik või mitte. Eestis kehtivate regulatsioonide järgi pole valgel ajal kuni 25 kW mootoriga ja/või kuni 25 m² purjega paadi juhtimiseks väikelaevajuhi tunnistus kohustuslik, küll aga peavad juhil asjakohased teadmised ja oskused ikkagi olema.

Paadijuhi meelespea

  • Tuleb jälgida, millistes tingimustes kasutamiseks on paat mõeldud.
  • Paat peab olema tehniliselt korras.
  • Elementaarne ohutusvarustus peab olema paadis hõlpsasti kättesaadav.
  • Päästevest käib selga ja seilata tuleb alati selge peaga.
  • Hoolikalt peab jälgima ilmaolusid, teisi veeliiklejaid ja hoidma keskkonda.
  • Alati peab olema kaasas kasutusvalmis sidevahend.
  • Teatage alati kodustele, kuhu lähete ja millal on plaan tagasi jõuda.
  • Ei tohi oma oskusi ja teadmisi üle hinnata!

Need teadmised on hädavajalikud, et tagada nii enda ja kaasreisijate kui ka teiste veeliiklejate elementaarne ohutus veeliikluses.

Teadlikkus reeglitest ja ohtude vältimisest näitab hoolivust pere, sõprade ja ühiskonna vastu

Sarnaselt muule liiklusele on veeliikluses oma reeglid ehk laevade kokkupõrke vältimise eeskiri ning sisevetel liiklemise kord. Kõiki neid reegleid ja teadmisi ohutust navigeerimisest saab omandada väikelaevajuhtide kursustel, mis on eriti viimasel paaril aastal muutunud väga menukaks. Julgelt pooled kursuste läbinutest ja väikelaevajuhi tunnistuse saanutest ei soovigi otseselt veesõidukit omada, vaid inimesed on mõistnud, et selline vaba aja veetmise viis on nauditavam ja ohutum, kui ollakse teadlik reeglitest ja ohtude vältimisest. Nii näidatakse üles hoolivust enda, pere, sõprade ja kogu ühiskonna vastu.

Üldises ohutuspildis on võtmeroll ennetus- ja järelevalvetegevusel. Veesõiduki kasutamise nõuetest kinnipidamist vee peal kontrollib põhiliselt Politsei- ja Piirivalveamet, osati ka Transpordiamet. „Informatiivne ennetustegevus toimub ametnikel tihtipeale koos põhitööga. Näiteks veesõiduki tehnilise ülevaatuse käigus, tegevuslubade menetlusel, väikelaevajuhtide väljaõppe protsessil – kõikjal on esikohal ohutuse aluseks olevate põhitõdede selgitamine, näited juhtumitest või lihtsalt meeldetuletused võimalikke puudusi märgates ja kodanike küsimustele vastates,“ nendib Kõnd.

Transpordiameti kodulehel on asjakohased infomaterjalid väikelaevnikele vabalt saadaval, sealhulgas paadimeeste ja vabatahtlike merepäästjate seas kõrgelt hinnatud teatmik „Abiks paadimehele“. Mitmed infomaterjalid on saadaval nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles