T, 4.10.2022
Liikleja

Kümme punkti, mida jälgida ohutu merereisi planeerimisel

Transpordiamet
Kümme punkti, mida jälgida ohutu merereisi planeerimisel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Shutterstock

Eestis on registris umbes 33 000 väikelaeva, mis tähendab, et vaba aja veetmine merel muutub aina populaarsemaks. Transpordiameti Pärnumaa väikelaevainspektor Mart Sameli nimetab kümme tähtsamat punkti, millega peaks nauditava ja ohutu merereisi planeerimisel arvestama.

1. Laeva seisukord. Väikelaevade hooaeg algab kevadel ning selleks ajaks peab olema alus kontrollitud, remonditud ja purjed üle vaadatud. Ülioluline on kontrollida üle taglas, mast, poom, splindid, stopperrõngad, seeklid ning kõik need osad, mis jahti edasi viivad. Paljud ei taha kasutada masti splintide ja stopperrõngaste kinni mähkimiseks teipi, kuid praktikas päästab esteetiline teip tihti hädast välja, eriti kui purjepaat on enne reisi mitu kuud sadamas loksunud. Mootorpaatide süda on loomulikult mootor. Kui vanakooli mootoritega saavad osavnäpud ise hakkama, vahetavad õlid ja filtrid, kontrollivad küünlad, siis tänapäevased elektroonilise juhtimisega mootorid vajavad üldjuhul spetsialisti, kes kevadeks täishoolduse teeb. Lisaks peab vaatama üle juhtimisseadmed ja elektrisüsteemid, navigatsiooni, tuled jne.

2. Proviant ehk laevapere jaoks vajalik söök ja vesi. Nüüdisajal on küll igas sadamas restoran, ent siiski on mõistlik kaasa võtta väike varupakk toitu, sest kui näiteks puri peaks katki minema ja mootor ei tööta, on täis kõhuga hoopis parem abi oodata. Väga tähtis on ka vesi – Päästeameti soovitustest lähtudes peaks arvestama kolme liitri veega ööpäevas inimese kohta. Et olla valmis ootamatusteks (näiteks võib veepaak kogemata kombel tühjaks joosta), võiks olla varuks ka mõni eraldi veekanister.

4. Kütus. See on olulisem mootorpaatide puhul, aga tähtis ka purjelaevade jaoks, sest tuul võib vaikida ning kohalejõudmisega kiire olla. Kütust võiks arvutada planeeritava sõidu pikkuse kohta vähemalt 25-protsendise varuga.

5. Päästevarustus. Kindlasti tuleb igal kevadel kontrollida päästevarustust. Päästevest ja selle kinnitused peavad olema terved, gaasiga täituva vesti puhul peab kontrollima ka tähtaega. Samuti tuleb tähtaeg üle vaadata muul varustusel, nagu tulekustutil, säratuledel ja rakettidel, et ohu korral saaks nende peale loota.

6. Sidekontroll. Mereraadiosaatja kasutajatel tuleks kindlasti teha enne teele asumist sidekontroll, aga sageli kardetakse seda teha. Tegelikult tuleb lihtsalt võtta ühendust Tallinn Raadioga (RIKS). Laadi alla meresides kasutatavate Eesti raadiokanalite infoleht. Kui puudub VHF, peab kaasas olema toimiv mobiiltelefon ja soovitavalt tuleks seda hoida veekindlas kotis.

7. Vajalikud telefoninumbrid. Merevalvekeskuse number võiks olla kleebitud kaardilauale või seinale. Telefon peab merele minnes olema alati laetud, parimal juhul kaasas ka mõni akupank! Merel hätta sattudes tuleb teavitada esimesel võimalusel merevalvekeskust numbril +372 619 1224 või häirekeskust numbril 112.

8. Sõiduala ilmaprognoos. Pikema sõidu puhul oleks hea hakata planeeritava teekonna ilmateadet jälgima juba mõni nädal varem, sest siis on enesetunne tugevam, kui prognoosid täppi lähevad. Tasub korraga jälgida mitut ilmaennustust ja kui need enam-vähem ühtivad, on lootust lubatud ilmale.

9. Paberil merekaardid. Kaasa võetud paberkaartidelt on lihtsam piirkonna mastaape uurida. Sealt on parem vaadata ähvardavaid ohte, näiteks madalikele saab joonistada pliiatsiga igaks juhuks ringid ümber. Muidugi tuleks nii paberil kui ka nutiseadmes olevaid kaarte värskendada, sest meremärgid võivad ajapikku muutuda. Kõige uuema kaardi annab Transpordiameti Nutimere rakendus. Nutiseadmetele ei saa aga alati toetuda, sest merel ei pruugi andmeside levida. Seetõttu tuleks seadistada elektroonilised kaardid nii, et navigeerida saaks ka sideta. Teine probleem elektrooniliste seadmete puhul on see, et need ei pruugi vett ja niiskust kannatada ning võivad ereda päikese käes olla loetamatud. Piiriveekogudele minejad peavad ennast kindlasti kurssi viima piiriveekogul kehtivate eeskirjadega: kus kehtib teatamise kohustus, mis ajani on lubatud liigelda jne.

10. Varjusadamad. Enne teele asumist tasub igaks juhuks välja otsida võimalikud varjusadamad ehk allatuult asuvad sadamad. Lisaks tuleks enne väljasõitu otsida välja kõigi teele jäävate sadamate eeskirjad ja sadamaplaanid. Igal sadamal on oma reeglid, näiteks mõni nõuab oma tulekust etteteatamist. Sadamate eeskirjad ja plaanid asuvad Sadamaregistris

Loe lisa https://transpordiamet.ee/vaikelaevad.

Mida peaksin oma paadi juures kontrollima?

1. Mootor vajab asjatundja hooldust vastavalt tootja juhistele.

2. Kütusesüsteem, filtrid, paak – need vajavad erilist tähelepanu.

3. Roolisüsteemi juures lõtkud, määrimine.

4. Elektrisüsteemi korrasolek.

5. Veesõiduki veealuse osa ja läbiviikude korrasolek.

6. Registreerimisnumbrid on terved ja hästi nähtavad.

7. Kohustuslikud tuled peavad olema olemas ja töökorras.

8. Aku on laetud, kinnitatud ja klemmid ei ole oksüdeerunud.

Tagasi üles