Näiteks möödunud aastal fikseeriti mehitatud järelevalve käigus 31 243 kiiruseületamist, statsionaarsed kaamerad fikseerisid 77 243 ja mobiilsed kiiruskaamerad 218 001 kiiruseületamist. Kokku teeb see 326 487 järelevalve käigus fikseeritud kiiruseületamist, aga tegelikult on neid Kullamäe sõnul kahjuks palju rohkem. Samuti juhtub igal aastal Eesti teedel palju traagilisi õnnetusi, mida saaks ennetada, kui kiirused oleksid lubatu piires. See kõik kinnitab taaskord, et sõidukijuhid ei mõista, et kiiruse ületamine on probleem, ega anna endale aru ohtudest, mis kaasnevad sellega, kui sõidetakse lubatust kasvõi 10 km/h kiiremini.
Ainult kiiruskaamerate abil probleemi ei lahenda
2021. aastal toimus Eestis 1564 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1763 ja hukkus 55 inimest. 13 neist olid jalakäijaid. Seejuures ligi 90 protsenti jalakäijaõnnetustest juhtub asulates.
„Reguleerimata ülekäigurada ületades sai eelmisel aastal vigastada 104 jalakäijat, viis neist hukkus. Ülekäigurajal jalakäija hukkumisega seonduvate õnnetuste puhul saab ühiseks nimetajaks lugeda ebasobivalt suurt kiirust ülekäigurajale lähenedes,“ ütleb Sepp. „Kahjuks on paljudel autojuhtidel harjumus reageerida vaid nii-öelda nähtavale takistusele, kuid mitte suurema ohutasemega keskkonnale. Tegelikult peab juht olema reguleerimata ülekäigurajale lähenedes väga tähelepanelik ning sõitma sobiva sõidukiirusega, et ta jõuaks pidurdada ja peatuda.“
Ka liiklusseaduse järgi peab reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale.
„Sageli arvavad juhid, et natuke kiiremini sõites jõuavad nad kiiremini sihtpunkti. Peamiseks vabanduseks tuuakse just kiirustamist või sihtpunkti hilinemist. Enne gaasipedaalile vajutamist peab aga mõtlema, kas mõni minut võitu on väärt teiste ja enda elu ohtu seadmist. Kuigi aastate jooksul on paigaldatud suurematele teedele rohkem statsionaarseid kaameraid ning politsei on võtnud kasutusele ka mobiilsed kiiruskaamerad, siis need üksi probleemi ei lahenda,“ räägib Kullamäe. „Kehtestatud kiiruspiirangut peavad toetama ka muud meetmed, näiteks teekünnised, tõstetud ristmikud ning ennekõike juhtide enda suhtumine ja mõistmine, et iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi.“
Juba teist aastat järjest algab septembrikuus Transpordiameti kampaania „Naudi sõitu. Aeglasemalt on mõnusam“, mille põhisõnum on, et linnakiirust järgides on kõigil turvalisem ja sõitmine on nauditavam.