T, 4.10.2022
Liikleja

Sisevetel liiklemise meelespea tähtsaim punkt: alati arvesta kaasliiklejatega!

Sisevetel liiklemise meelespea tähtsaim punkt: alati arvesta kaasliiklejatega!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

Iga aastaga lisandub Eesti jõgedele ja järvedele juurde väikelaevasid ning antakse välja uusi väikelaevnike juhilube. See tähendab, et liiklus veekogudel tiheneb ning aina rohkem tuleb pöörata tähelepanu ohutule liiklemisele ja teistega arvestamisele.

„Vee peal tuleb nagu igal pool liikluses teistega arvestada. Näiteks liiga lustiline sõit võimsa laevaga teeb uskumatult suuri laineid, mis võib pisemad liiklejad ümber ajada. Enamasti ei tehta seda sugugi tigeduse või ülbuse pärast, lihtsalt sellega ei osata arvestada,“ ütleb meelelahutaja ja saatejuht Gaute Kivistik, kes on Emajõel seilava laeva Hilara kapten. Laevasõiduhuvi tärkas Gautes kaheksa-üheksa aastat tagasi, kui ta juhatas üht Emajõe festivali ning mõtles, et peaks ka sõitma hakkama. Juba väikelaevajuhiks õppimine avardas mehe sõnul silmaringi märgatavalt. Hiljem õppis ta Eesti mereakadeemias siseveelaeva laevajuhiks.

Gaute sõnul juhtuvad õnnetused ikka nii, et pisike ootamatus toob kaasa valereageeringu ja pall läheb veerema, tuues kaasa aina uusi möödalaske. „Igal aastal saab inimesi hukka lihtsalt reeglite eiramise tõttu, seetõttu räägime reisijaid oma laeva võttes alati kõik põhjalikult läbi. Näiteks et sõidu ajal vette ei hüpata ja ankrut täie hooga sõites sisse ei visata!“

Transpordiameti väike- ja siseveelaevade üksuse vaneminspektor Rait Prits kinnitab samuti, et siseveekogudel on äärmiselt tähtis vältida kihutamist ja lainete tekkimist. „Ühte järve või jõkke peavad ära mahtuma kõik veeliiklejad: sportlased, lõbusõitjad, reisilaevad. Liiga suured lained võivad lõhkuda ka kallast ning sadamas ootavaid väikelaevu, mistõttu tuleb alati valida mõistlik sõidukiirus. Ja ärge peljake üle õla vaadata, millist ahtrilainet te tekitate.“

Ka veekogudesse on Transpordiamet paigaldanud liiklusmärgid, näiteks lainete tekitamise keelu või parem- ja vasakkallast märgistavad märgid. Neid on oluline jälgida, sest valelt poolt märgist möödudes on oht sattuda suure kivi, madaliku või muu ohu otsa.

„Laeva juhtides ei tohi olla alkoholijoobes. Alkoholi üleliia tarbimist on jäänud vähemaks, kuid pisteliste kontrollreidide käigus tuvastame ikka vahel alkoholi tarvitanud laevajuhte. Ka väike kogus alkoholi mõjutab reaktsioonikiirust ja mõtlemisvõimet,“ paneb Prits veeliiklejatele südamele.

Samuti ei tohi ilma loata iga veesõidukiga sõita. Pritsi sõnul võib Eesti siseveekogudel sõita kõigi ohutute ja turvaliste veesõidukitega, kuid laevatatavatel sisevetel ja merealadel liiklemisel peavad olema kõik enam kui 2,5 meetrit pikad veesõidukid registreeritud, välja arvatud kanuud ja süstad, kerged sõidukid. Väikelaeva juhiluba peab olema sellise laeva juhtimiseks, mille võimsus on enam kui 25 kW, purje pind enam kui 25 m2 ning kui sõidetakse kaugemal kui 9 meetrit kaldast ja öisel ajal.

Päästevest on kohustuslik

Seaduse järgi peab väikelaeval olema vähemalt üks sertifitseeritud päästevest või ujuvusvahend iga pardalviibija jaoks vastavalt väikelaeva kategooriale. „Päästevest peab olema olemas, aga selle kandmise võib ise otsustada,“ ütleb Prits. „Siiski tuleb viivitamatult panna päästevest selga, kui laeva kapten seda käsib. Ootamatud olukorrad juhtuvad hämmastavalt kiiresti.“

Päästevest peab olema seljas kindlalt, rihmad peavad olema pingutatud. Kui inimene üle parda kukub, hoiab päästevest teda vee peal, lisaks on teda eemalt ja öösel tänu helkurribadele paremini märgata.

Sisevetel liiklemisel peab

... veenduma paadi ja varustuse korrasolekus

... jälgima ilmastikuolusid ning hindama oma teadmisi ja oskusi realistlikult

... seilama kaine peaga

... kandma päästevesti

... panema tähele teisi liiklejaid ja nendega arvestama

... hoidma keskkonda

... hoidma alati kaasas kasutusvalmis sidevahendit

Tagasi üles