/nginx/o/2022/09/15/14832245t1hb071.jpg)
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõuniku Gerli Lehe ja Transpordiameti ennetustöö osakonna eksperdi Marika Luige sõnul on lapse liikluskäitumises väga oluline osa nii lapsevanemate kui ka teiste täiskasvanute käitumisel, sest hea eeskuju on nakkav.
„Kooliaasta algul tuleb kõigil harjuda liikluses uue olukorraga, kus tänavapildis on rohkem koolikottidega lapsi, autode vood ummistavad tipptundidel linnatänavaid ning juurde on tulnud palju kergliiklejaid. Igaüks neist vajab tänaval oma ruumi ning tegelikult soovivad kõik ohutult liigelda. Olles olnud varem üle kümne aasta õpetajaametis, olen märganud, et põhiline mõjutusvahend panna noori tegutsema soovitud eesmärgil on olla ise oma käitumisega eeskujuks,“ ütleb Lehe.
Ta lisab, et meid kõiki ootab keegi õhtuks koju. „Liikluses mõjutab igaühe panus neid, kes mõjutavad hiljem meie ühiskonda, elu ja maailma. See tähendab, et peame olema noortele positiivseks näiteks,“ ütleb Lehe, kes soovib kõigile turvalist algavat kooliaastat ning kannatlikkust ja tähelepanelikkust teedel ja tänavatel.
„Teeületus on jalakäijale kõige ohtlikum tegevus, sest suundutakse sõidukite liiklemise alale. Enne teele astumist peab jalakäija veenduma oma ohutuses, kuigi aeg-ajalt kipume ka täiskasvanuna seda kohustust unustama, olles kindlad, et autojuht annab ülekäigurajal teed. Liiklus on aga alati mitmepoolne,“ ütleb Luik.
Teeületuse juures on lapsel kõige raskem hinnata korraga läheneva auto kaugust ja kiirust, kuna tal ei ole sellealaseid kogemusi. Samuti on alla kümneaastasel lapsel keeruline hinnata heli suunda. Seega on tähtis lastele pidevalt meelde tuletada, et enne teele astumist tuleb alati peatuda, vaadata mõlemale poole mitu korda ja veenduda, et sind on märgatud.
Luige sõnul lasub mootorsõidukijuhil küll kohustus läheneda reguleerimata ülekäigurajale sellise kiirusega, mis võimaldab tal teeületust ootavaid või teele astuvaid liiklejaid märgata ning ohutult teed anda, aga ka jalakäija peab teele astudes olema ohutuses kindel. „Liiklus on pidevas muutumises, eriti asulas, kus eri liikumisviiside kasutajaid on palju, igaühel oma nägemus ja teadmised liiklemisest. Alati ei pea oma õigust taga ajama, viisakas teistega arvestamine loob positiivse õhkkonna. Võib öelda, et liiklus on üks sotsiaalse suhtlemise vorme. Esmane kontakt liikluses on silmsideme tekitamine ehk „liikluse tere“. Tänada saab üksteist nii käeviipe, naeratuse, noogutuse kui ka lehvitamise teel. Seda kõike peab lastele selgitama juba väikesest peale, samuti on eriti alanud kooliaasta valguses oluline pisemate lastega teeületust harjutada ja meenutada liiklemise reegleid.“
„Reguleerimata ehk foorita ülekäiguraja kaudu teed ületades on jalakäijal eesõigus sõiduteel liiklevate juhtide ees. Samas juhtub statistika järgi kõige enam jalakäija osalusel liiklusõnnetusi just reguleerimata ülekäigurajal,“ ütleb Luik.
Õnnetuste põhjuseks on erinevad asjaolud, näiteks võib juhtuda, et juht ei märka halbade ilmastikuolude või pimeda aja tõttu teed ületavaid liiklejaid ning jalakäijad astuvad teele ootamatult, hindamata lähenevate mootorsõidukite kaugust ja võimekust sõiduk enne kokkupõrget pidama saada. Kui aga autojuht läheneb ülekäigurajale liiga suure kiirusega, on tema sõiduki peatumisteekond tunduvalt pikem ja õnnetus kiire saabuma. „Siinkohal tasub meenutada jalakäijatele helkuri kandmise kohustust ja seda, et helkur peab olema kinnitatud nähtavale kohale,“ märgib Luik.
Tema sõnul tekib jalakäijatel reguleerimata ülekäigurajal nii-öelda võlts turvatunne, sest nad teavad, et teeandmise kohustus on autojuhtidel. „Paraku on üks õnnetuste peamistest põhjustest mõlema puhul inimlik tähelepanematus ning kõrvalised tegevused – eriti nutiseadmete kasutamine.“
Sõidukijuhi kohustus on tagada liikluses haavatavamat poolt esindavate jalakäijate ja kergliikuritega liiklejate ohutus. Luik toonitab, et piirkiirusel on põhjus ning eriti suurt ohtu kujutab selle ületamine tiheda liiklusega asulates. „Jalakäija keskmine kiirus on umbes 5 km/h, jalgratturi keskmine kiirus linnas 15 km/h, mootorsõidukijuhil 50 km/h ja vahel paraku rohkemgi. Nendest kiirustest on näha, et liiklejate riskitasemed erinevad totaalselt.“
Kergliikuriga sõites ülekäiguraja kaudu teed ületades peab meeles pidama, et tee tuleb ületada jalakäija tavakiirusel ning sõiduteel liiklevad juhid ei pea teed andma, välja arvatud juhul, kui juht sooritab pööret. Ohutum on ülekäigurada ületada jalakäijana, sõiduk käekõrval, sest füüsikaseaduste vastu ei saa – see tähendab, et hooga tulevad autod ei saa teeületajat märgates hetkega pidama. Nende peatumisteekond on kiirusel 50 km/h keskmiselt 28 meetrit.
Statistika: 90 protsenti jalakäijaõnnetustest toimub asulas
Täpsem statistika liiklusõnnetuste kohta.
Täpsem statistika liiklusõnnetustes osalejate kohta.
2020. aasta detsembris tehtud uuringus tõstsid jalakäijad esile, et tõenäoliselt juhtuvad reguleerimata ülekäiguradadel õnnetused, sest ei veenduta oma ohutuses. Uuringust selgus ka, et üle 70 protsendi juhtudest teatakse, kes peab ülekäigukohal teed andma.
/nginx/o/2022/05/05/14528755t1h6a70.png)