24 tundi magamata sõidukijuhi kognitiivne võimekus võrdub ühepromillise joobega

Transpordiamet
Copy

Uuringute kohaselt on 24 tundi järjest ärkvel oleva sõidukijuhi kognitiivne võimekus sama pärsitud kui ühepromillise alkoholijoobe puhul. Väsimust ei saa maha suruda tahtejõu, kogemustepagasi või motivatsiooniga, samuti ei saa väsimust enda tahtele allutada või üle kavaldada.

Õnneks muutuvad sõidukid üha nutikamaks ja juhiabisüsteemid suudavad juhi silmi jälgides tuvastada, kui tema võimekus on unisuse, hajameelsuse või muude tähelepanematusest tulenevate tegurite tõttu nõrgenenud. Oluline osa on mahutundlikul roolil, mis tajub, kui juht sellest lahti laseb, mõjutades rooli stabiilsust. Juhiabisüsteem annab märku ka siis, kui sõiduk hakkab oma sõidureast välja kalduma.

Väsimus ja roolis uinumine on väga tõsine probleem. Liiklusjärelevalvekeskuse grupijuht Toomas Korenev meenutab kolme aasta tagust rasket õnnetust, kui roolis magama jäänud bussijuhi tõttu sõitis buss seisvale veoautole sisse ja üle 20 reisija sai vigastada. „Juht oli pikka aega täiesti magamata, aga tundis, et kõik on hästi. See ongi probleem: enamasti juht ise tunneb, et jaksab küll, aga tegelikult on väsimusseisundis.“

Korenevi sõnul on õnneks siiski palju juhte, kes oma olukorda aduvad. „Saame ka selliseid väljakutseid, kus palutakse kontrollida juhi joovet, sest ta istub näiteks parklas autos, mille mootor on käivitatud. Ja siis selgub, et juht on väsinud ning puhkab veidi. Nii ongi õige!“

Unemeditsiini ekspert, doktor Erve Sõõru nendib, et väsimus vähendab tähelepanuvõimet, alandab koordinatsiooni, aeglustab reageerimiskiirust ning autojuhi tunnetust pikivahest. „Väsimus on unetuse üks sümptomitest ja ükski autojuht ei oska oma unekvaliteeti teadlikult hinnata. Ka puhanuna võib tekkida mikroune ohtlik episood või episoodid autojuhtimise ajal. Autojuhi tähelepanu hajub ja võib kraavi sõita või põhjustada kokkupõrke.“

Kui palju und on piisav? Täiskasvanu vajab und seitse-kaheksa tundi, aga see varieerub vastavalt inimesele ja geneetilisele taustale. Mida vanemaks saame, seda mittekvaliteetsemaks uni muutub, ning alates 55. eluaastast võime vajada ka lõunast unepausi.

Sõõru sõnul ei suuda väsinud juht reageerida piisavalt kiirelt, ei mäleta just läbitud teekonda, tema pilk hajub ja silm kipub kinni minema. „Kaasreisijal soovitan alati pöörata autojuhile tähelepanu – kui näete, et ta hakkab nihelema ja silm vajub kinni, tuleb teda hoida ärkvel jutuajamisega või paluda teha väike paus. Iga kahetunnise sõidutunni järel peaks tegema 15-minutilise puhkepausi. Samuti aitab erksamana hoida mõne kraadi võrra alandatud temperatuur ning lühiajaline abi on ka karastusjookidest ja kohvist. Kui väsimus on muutunud krooniliseks probleemiks, tasub abi küsida arstilt, sest tänapäeva meditsiin võimaldab unekvaliteeti parandada.“

Tähelepanu aitavad liiklusel hoida ka täristid ja põristid

Kindlasti on kõik sõidukijuhid märganud teedel asetsevaid põristeid ja täristeid. Mis need on? „Põristi on maanteel kasutatav 1 cm võrra teekattesse freesitud liikluskorralduslik element, mille eesmärk on juhtida sõidukijuhi tähelepanu olukordades, kus teel võib asuda ohuelement, juht jääb magama või tema tähelepanu on telefoni vaatamise tõttu hajutatud. See tekitab iseloomulikku heli ja vibratsiooni ning annab märku, et sõiduasendit teel tuleb korrigeerida,“ selgitab Transpordiameti liikluskorralduse ekspert Martin Tubalkain. „Ristisõidusuunaga teel olevat täristit kasutame kohtades, kus tuleb olla tavapärasest tähelepanelikum, näiteks raudtee ülesõidu läheduses, piiratud nähtavusega ristmikul või alal, kus kiirust peab märgatavalt alandama. Juht tajub täristist üle sõites kerget vibratsiooni.“

Teleprodutsent Martin Korjus, kes sattus väsimusest tingituna kümme aastat tagasi liiklusõnnetusse, hindab oma kogemust hirmutavaks ning leiab, et täristitel ja põristitel on inimelude päästmisel suur roll. „Autojuht lülitub tihti nagu automaatika peale, eriti pikal sirgel kulgedes. Mõnus sirge maantee muudab laisaks – juht võib magama jääda. Kindlasti on meeletu abi igasugustel abivahenditel, mis tekitavad mürinat, värinat ja vibratsiooni. Oma kogemusest ütlen, et kui sa pole magada saanud, ära rooli istu! Mina olen just sel põhjusel avariis olnud ning tean, et väsinud inimene ei hinda oma võimeid adekvaatselt.“

Eesmärk pole jõuda sihtkohta kiiresti, vaid elusa ja tervena!

Väsimusest tingitud avariidesse sattumise riskirühma kuuluvad

  • 18–25-aastased noored juhid. Nende puhul on see tingitud elustiilist. Tihti on selles vanuses isikutel vähene või halva kvaliteediga uni.

  • Ärireisidel olevad inimesed. Ajavahest tingitud väsimus ja muutunud liikluskeskkond tekitab lisapinget, mis väsitab tunduvalt enam kui kodune, tuttav keskkond.

  • 12- ja 24-tunniste vahetustega ja mitmel töökohal töötavad inimesed. Neil on ebaregulaarne uni ja häiritud 24 tunni rütm.

  • Ohtlike unehäirete diagnoosidega juhid, kellel on näiteks narkolepsia, unetus, uneapnoe.

  • Kutselised juhid. Neil on ebaregulaarne puhkus, häiritud 24 tunni rütm ja üksluine töö.

Copy
Tagasi üles