Väsimus – salakaval oht sõidukiroolis

Foto: Shutterstock

Teadusuuringutes on jõutud järeldusele, et iga viies surmaga lõppenud liiklusõnnetus võib olla seotud unisuse või väsimusega. Kuidas saada aru, et väsimus on sõidukijuhtimiseks liiga suur? Mida ette võtta, kui meid tabab roolis uni? Küsimustele vastab Medicumi ja Confido meditsiinikeskuse kopsuarst, unemeditsiini ekspert doktor Erve Sõõru.

Erve Sõõru Foto: Confido

Mis vahe on väsimusel ja unisusel ning kuidas need sõidukijuhile mõjuvad?

Väsimust ja unisust on raske eristada. Unetust iseloomustab võimetus hästi magada ja see viib unisuse tekkeni. Väsimus on unetuse tunnus. Väsimus ja unisus aeglustavad autojuhi reageerimiskiirust, häirivad tähelepanuvõimet ja koordinatsiooni, mis on auto juhtimisel väga olulised. Halveneb otsustusvõime, mille tõttu võetakse rooli taga liigseid riske. Sageli on võimatu lõplikult selgeks teha, kas surmaga lõppenud liiklusõnnetuseni viis just väsinuna sõit.

Väsinud autojuht jääb harva rooli taga magama, kuid tal on suur võimalus kogeda mikroune episoode. Mikroune korral uinutakse vaid mõneks sekundiks, mille ajal kaob taju ümbritseva suhtes ja igasugune mootorsõiduki juhtimise võime. On leitud, et 24-tunnine unepuudus võrdub joobega, ligikaudu 0,10 protsendi alkoholisisaldusega veres. Seega on täisväärtuslik ja kosutav uni mootorsõiduki juhtimiseks äärmiselt tähtis.

Kui suur on meie inimeste probleem unehäiretega?

Elanikkonnas esineb unehäireid sageli, hinnanguliselt 31 protsendil inimestel. Viimasel ajal on une häirumist võimendanud lisaks Covid-19le Ukrainas toimuv. Pooled unehäire kaebusega inimestest ei ole nende leevendamiseks midagi ette võtnud ega ka arstile pöördunud, seega on unehäired aladiagnoositud kliiniline probleem. Avastamata ja ravimata kroonilised unehäired suurendavad hüpertooniatõve, diabeedi, müokardi infarkti ja ajuinfarkti riski ning liiklus- ja tööõnnetuste riski. Unehäired mõjutavad negatiivselt nii tööviljakust kui ka sotsiaalseid ja peresuhteid. Sagedased unehäired on unetus, uneaegsed hingamishäired, sealhulgas uneapnoe, uneaegsed liigutushäired, une- ja ärkveloleku rütmihäired ja parasomniad. Viimastel aastatel on Euroopa Liidu direktiiviga seoses enam tähelepanu pööratud uneapnoele ja selle ravi vajadusele. Samas on unisus ja väsimus paljude haiguste tunnus ning ka mõne ravimi kõrvaltoime.

Seega võib olla päris palju neid, kes istuvad väsimusseisundis rooli?

Uuringute andmetel on ligi 60 protsenti juhtidest viimase aasta jooksul juhtinud autot unisena, mõni neist oli rooli taga uinunud. Mehed (17%) täheldasid kolm korda sagedamini kui naised (5%), et on roolis magama jäänud. Teadlaste hinnangul on iga viies surmaga lõppenud liiklusõnnetus seotud unisena juhtimisega.

Asjaolu, et alkoholi mõju all, narkojoobes ja hajameelsusega juhid ohustavad ennast ja teisi, on hästi mõistetav, aga on leitud, et väsinud juhid võivad olla vähemalt sama ohtlikud. Väsimus on organismi loomupärane väljendus, mida võib tunnetada iga tööl käiv inimene, eriti vahetustega, öötööd või pikki töötunde tegev inimene. Väsimust kogevad sagedamini noored une- ja ärkveloleku rütmi häirumise tõttu ning kutselised juhid töö iseloomu tõttu.

Kuidas saada aru, et väsimus on rooli istumiseks liiga suur?

Tähtis on ära tunda väsimuse tunnused, mis viitavad, et peaksite otsima võimalust peatumiseks ja puhkamiseks.

Väsimusele viitavad järgmised tunnused:

· haigutamine

· silmade sulgumine hetkeks ja fookusest väljumine

· silmade sagedasem pilgutamine

· unisuse, väsimuse või kurnatuse tunnetamine

· raskused pea püsti hoidmisega

· ei meenu viimase minuti jooksul läbitud teekond

· tähelepanu hajumine ja unistamine

· reageerimisaja aeglustumise kogemine

· sõidukiiruse sage muutumine

· sage sõitmine sõiduraja joontel

Autoakna avamine või raadiojaamade vahetamine ei pruugi olla piisav, et väsimust tõrjuda. Kui leiate end nende tegevuste juures, on see märk, et vajate puhkust. Väsimust ja unisust suurendab ka eelneval õhtul tarbitud alkohol ning mõnel juhul uinutite ja tugevatoimeliste valuvaigistite tarvitamine. Väsimust aitavad märgata ja vältida ka reisikaaslased. Kui nad ise just sõidu ajal ei maga, siis vestlusega hoiavad juhi ikka enam ärkvel.

Mida ette võtta, kui väsimus roolis tabab?

Väsinuna ei ole üldse õige autorooli taha istuda. Kindlasti peaks vältima juhtimist öösel ja muul ajal, mil ollakse harjunud magama. Pikki autosõite võiks vältida ka peale väsitavat tööpäeva ja öövalvet. Soovitan kõigile oma uneaega väärtustada ja magada seitse kuni üheksa tundi kosutavat ööund toas, mis on pime, vaikne, kergelt jahe ja kus pole üleliigset elektroonikat. Unetuse üks sümptomitest on väsimus, mida sageli alahinnatakse.

Pikema teekonna jooksul võiks teha vähemalt iga kahe tunni järel 15-minutilise puhkepausi. Väsimuse tunnetamisel tuleks leida kohe ohutu koht, kus peatuda. Turgutamiseks sobivad autost välja tulek, jalutuskäik, kohv ja karastusjook, kuid siiski on need lahendused ajutised. Kuulake raadiot, sõitke kaaslasega, kellega vestlemine aitab ärkvel olla. Kui väsimus on sage probleem, soovitan arstilt nõu küsida. Väsimus võib olla paljude haiguste, eeskätt unehäire tunnus, seega tuleb oma tervist kontrollida. Enamus unehäiretest on edukalt ennetatavad ja ravitavad.