Koomik Mattias Naan: juhin autot nagu vanaisa!

Copy
Foto: Shutterstock

Stand-up-koomik Mattias Naan katsetas Transpordiameti „Liikleja“ saates sõiduõpetaja käe all takistustest põikamist libedal teel ning tõdes pärast proovimist, et libedarajal sõitmist, pidurdamist ja n-ö põdrapõiget peaksid sõidukijuhid iga paari aasta tagant harjutama.

„On talvised teeolud ja teele ilmub ootamatult takistus – olgu see siis põder või veokist mahakukkunud pakk – ning sa pead sellest ümber põikama,“ esitas OÜ Autosõit sõidukoolitaja Indrek Madar Naanile väljakutse. Pärast paari ebaõnnestunud katset tõdes Naan, et ta ei saa jagu refleksist takistust nähes pidurit vajutada. „Kehamälus on pidurite blokkivajutamine. Seda peab harjutama, et ainult sidurit vajutada.“

Naan lisab, et tegelikult ei ole tal liiga kiiresti sõitmisega probleeme. „Olen oma sõprade ja elukaaslase sõnul roolis täielik vanaisa, kes sõidab sirge seljaga ning piirkiirust ei ületa. Ega minu sõidukiirus ju ei vähene, kui teised mööda sõidavad! Üldkokkuvõttes võib pärast neid libedal teel tehtud katseid öelda, et kui sul ei ole väga aimu, kuidas teeolud sõidutingimusi mõjutavad, siis võta hoog maha ja sõida rahulikult!“

Madar selgitab, et libedal teel järsult pidurit vajutades takistame autorataste liikumist ning sel juhul ei ole ka roolikeeramisest kasu, sest auto libiseb edasi. „Kui põder tuleb teele viimasel hetkel, siis pidurdada ei tohi. Sidur tuleb alla vajutada ning keerata veerand roolipööret, sest nii me ei kiirenda ega pidurda masinat.“

Kuidas juhtida nii, et sõiduk libedal teel juhitavust ei kaotaks?

* Vali sobiv sõidukiirus – pigem võta nõks kiirust alla, sest see on turvalisem!

* Kui tekib hädaolukord, siis ära pidurda järsult, vaid mõtle, kuidas rooliga käituda – seda pole vaja palju keerata.

* Pidurit vajuta ainult siis, kui takistus ilmub väga ootamatult ja on nii lähedal, et ümber ei jõua põigata.

* Kui näed takistust kaugemalt, siis vähenda kiirust ja võta pidurdades hoog maha. Isegi kui ei saa põigata, sõidad takistusele otsa väiksema kiirusega.

* Sinu sõidukiirus ei vähene, kui teised sinust mööda sõidavad!

* Kui sõiduk satub kurvis esiosalibisemisse, vajuta manuaalkäigukastiga masina puhul sidur alla ning automaatkäigukastiga sõiduki puhul vabasta gaasipedaal. Keera rooli otsemaks.

* Külglibisemise korral vajuta sidur alla, automaadi puhul vabasta gaasipedaal ja keera rooli libisemise suunas – see aitab taastada ratta haardumist. Seejärel juhi sõidukit soovitud suunas.

* Ole rooliga täpne, kui sõiduki juhitavus hakkab taastuma! Rool peab olema otse enne kui sõiduk, sest muidu jätkub kõik teises suunas.

* Nutikas juht planeerib oma teekonda ette, kasutades portaali Tark Tee

Transpordiameti liikluseksperdi Villu Vane sõnul tuleb talvel endale meelde tuletada, et lubatud maksimaalne sõidukiirus ei ole kohustuslik. Hoidma peaks tunduvalt pikemat pikivahet, sest pidurdusmaa on palju pikem.

Jalakäija liiklemine talvistes oludes

Möödunud aastal hukkus Eestimaa liikluses 13 jalakäijat – seitse asulas ja kuus maanteel. Pimedal ajal juhtunud õnnetustes hukkus viis jalakäijat, kusjuures ükski neist ei kasutanud helkurit ega muud valgusallikat.

Maanteeameti ennetusosakonna ekspert Darja Lukašenko-Tšistotin ütleb, et helkurita jalakäija on pimedates oludes lähitulede valguses nähtav alles 30 meetri pealt. Õigesse kohta ehk umbes autotulede kõrgusele kinnitatud kvaliteetse helkuriga oleme aga lähitulede valguses nähtavad juba 130 ja kaugtulede valguses lausa 300 meetri pealt.

Pimedas helkurita liiklejat märgates vajab autojuht seismajäämiseks vähemalt 28 meetrit ehk ta ei jõua otsasõitmise vältimiseks sellistes tingimustes midagi teha. „Kusjuures nii on kuival teel 50 km/h sõites, mis tähendab, et talvistes libedates oludes on pidurdusteekond palju pikem,“ nendib Lukašenko-Tšistotin. „Nähtavaks peavad end tegema kõik liiklejad – jalakäijad, ratturid ja autojuhid, samuti tuleb helkureid või muid abivahendeid kasutada lemmikloomadel.“

Helkurite tööiga ei ole aga igavene, mistõttu tuleks aeg-ajalt kontrollida, kas need on töökorras. Selleks saab kasutada näiteks taskulambi- või mobiiltelefonivalgust, tõstes valgusallika silmade kõrgusele ja lastes valgust tagasi peegeldada. Töökorras helkurilt peaks valgus selgelt tagasi peegelduma. Kontrollige helkurite puhul alati ka CE-tähise olemasolu. See sertifikaat garanteerib, et helkuri pind on piisavalt suur ja valgusepeegeldus tõhus.

Maanteel on Eestis olnud helkuri kandmine kohustuslik üle 25 aasta ning alates aastast 2011 on see pimedal ajal ja halva nähtavuse korral kohustuslik ka asulas.

Copy
Tagasi üles