L, 28.01.2023
Liikleja

Miks on eakamana suurem tõenäosus sattuda liiklusohtlikesse olukordadesse?

Miks on eakamana suurem tõenäosus sattuda liiklusohtlikesse olukordadesse?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Shutterstock

Eesti rahvaarv on viimased 14 aastat olnud 1,3 miljonit ja tõenäoliselt jääb see statistikaameti andmeil nii veel paljudeks aastakümneteks. Murettekitav on aga, et lisanduv noorte vanuserühm on pensionile siirdujatest veerandi võrra väiksem ning 65-aastaste ja vanemate hulk kasvab aasta-aastalt. Oma jälje on see jätnud ka liiklusohtlike olukordade ning liiklusõnnetuste statistikasse.

6. märtsil 2020 juhtus liiklusõnnetus Saaremaal, kus liinibussi tagant sõiduteed ületanud jalakäija, 82-aastane naine sai löögi sõiduautolt Toyota Yaris, mida juhtis 50-aastane naine. 15. juunil 2020 sõitis 89-aastane mees Lääne-Virumaal Rakke alevikus jalgrattaga esialgsetel andmetel keelava punase fooritulega ja tõkkepuuga suletud ületuskohale, sai rongilt löögi ja hukkus. 25. novembril 2020 sõitis 83-aastane mees sõiduautoga Toyota Yaris otsa Tartus ülekäigurajal sõiduteed ületanud 81-aastasele mehele, jalakäija toimetati haiglasse. Selliste olukordade loetelu võiks jätkata pikalt ja nende ühine joon on see, et õnnetused on juhtunud eakate inimestega.

Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht Varmo Rein nendib, et teatud vanuses väheneb liikluses vajalik erksus ja tähelepanuvõime paratamatult, samuti kasvab tervisehädade hulk ning tekivad liigese-, nägemis-, kuulmis- ja muudki probleemid. „Liikluses on üks suuremaid muresid vanusega kaasnev infotöötluskiiruse aeglustumine. See tähendab, et vanuse suurenedes on ka suurem tõenäosus sattuda liiklusohtlikesse olukordadesse või koguni õnnetustesse. Näiteks nõrgenev nägemisteravus raskendab nii teiste liiklejate kui ka liiklusmärkide märkamist eelkõige pimeda ajal, aga ka videvikus, vihmas ja udus. Samuti tingivad raskused kiiruse ja kauguse hindamisel suutmatuse märgata reegleid eiravaid kihutavaid juhte ja sõiduteele jooksvaid jalakäijaid.“

Vanadus on vääramatu protsess, mis ilmneb mõnel inimesel varem ja teistel hiljem ning toob kaasa füsioloogilised ja psühholoogilised muutused organismis. Need eakad, kes soovivad ka edaspidi autot juhtida, peavad olema teadlikud ja oskama võidelda oma vanadusega kaasneva juhtimisvõimekuse vähenemisega. Kunagine väga hea autojuht muutub ajapikku vanaks ja ta ise ei märka, et tingimused on muutunud.

Eakatel inimestel on keeruline eristada olulist ebaolulisest. Pideva keskendumisvõime puudumisel tekib rohkem eksimusi kui noorena. Mida vanem on inimene, seda keerulisem on tal informatsiooni tajuda, fikseerida, interpreteerida ja analüüsida, seega on keeruline teha õigeid otsuseid. Vanemaealine väsib kiiremini ja igasugune keskendumine vajab rohkem pingutust. Eaka autojuhi kehaliigutused on piiratud, seega reaktsioon võib olla märkimisväärselt aeglasem.

Kõige sagedasemad eakatega juhtuvad õnnetused on tavaliselt parklates niinimetatud plekimõlkimised, mil juht ei taju auto gabariite ja tahtmatult sõidab vastu teist sõidukit. Väga sageli juhtub ka seda, et eakas juht sõidab reguleerimata ülekäigurajal otsa ootamatult teele astunud jalakäijale. Suviti kuuma ilmaga sagenevad ka terviseriketest põhjustatud liiklusõnnetused. Vanuse suurenedes ilmnevad mitmed kroonilised haigused. Elukvaliteedi säilitamiseks ollakse sunnitud tarvitama ravimeid, sageli ilma, et oldaks teadlikud, millist mõju osutab sissevõetud ravimite koostoime.

Lähedastel on oluline roll eaka sugulase või sõbra terviseprobleemide märkamisel

„Siinkohal on väga tähtis osa eaka lähedastel,“ nendib Rein. „Kui näete, et vanusega kaasnevad terviseprobleemid on nõnda tõsised, et mootorsõiduki roolis paneb eakas end ja teisi ohtu, tasub temaga rääkida – ehk oleks aeg autojuhtimisest loobuda. Oluline on ka regulaarne arstlik kontroll, sest näiteks nägemine võib väga lühikese aja jooksul märkimisväärselt halveneda.“

Samuti on arstil õigus terviseprobleemide süvenedes peatada tervisetõend, mis on vajalik mootorsõiduki juhtimiseks, kuid ennekõike tasub Reinu sõnul kuulata ja jälgida eakal oma enesetunnet. Alati võib lükata sõidu näiteks valgemale ja parema ilmaga ajale, paluda lähedasel end sõidutada või kasutada ühistransporti.

Seega tasub oma eakaid sugulasi, tuttavaid ja naabreid tähele panna ning aeg-ajalt uurida, kuidas nad liikluses toime tulevad. Kuigi eakatel juhtidel on enamasti rohkem kogemusi ja vähem agressiivsust ning nad järgivad ohutusmeetmeid paremini, võib nende osalemine liikluses tuua eelnimetatud põhjustel kaasa liiklusohtlikke olukordi. Seetõttu tuleb meil kõigil olla tähelepanelikum ning õppida arvestama teiste liiklejatega.

Tagasi üles