„Me ei karda tegelikult eakate pärast liikluses, sest enamasti on nad kogemustega ja väga tublid liiklejad. Ent vanematel inimestel võib tervis järsult halveneda ning seepärast kutsutaksegi neid lühema aja jooksul tervisekontrolli,“ selgitab perearst Eero Merilind. „Kontrollime lisaks nägemisele ja kuulmisele näiteks liikumispuuet ja ravimite võtmist. Meie eesmärk on, et tervise poolest oleksid sõidukijuhid liikluses ohutud.“
Kui inimesel avastatakse tervisekontrollis siiski mõni tervisehäda või on tema tervisega alates viimasest korrast midagi märgatavalt muutunud, julgustatakse teda pöörduma oma ala spetsialisti poole. Nägemist saab korrigeerida prillide või silmaoperatsiooniga, kuulmist aga parandada tänu moodsatele kuuldeaparaatidele. Isiklikku sõiduautot võivad juhtida ka vaegkuuljad.
Küll aga on mure tõsisem, kui kontrolli tulnud inimene kurdab koordinatsiooni- või mäluhäirete üle, sest need segavad reaktsioonikiirust ning liiklusest arusaamist. „Kahjuks ei tohi selliste haigusnähtudega inimesi liiklusesse lasta,“ nendib Merilind. „Meil on olnud juhtumeid, kus raskesti liikuval inimesel avastatakse mõni eespool nimetatud nähe, mis tähendab, et ta peaks juhikoha asemel istuma kõrvalistmel. Mõistan, et liikumispuudega inimeste jaoks on sõiduki juhtimine väga oluline ning nad tahaksid viimase võimaluseni ise roolis olla, aga kahjuks ei ole see alati võimalik.“
Ta lisab, et tervisetõendeid väljastavad arstid ei ole kindlasti pahatahtlikud, aga kui tervislik seisund ei luba sõidukit juhtima, siis tuleb mõista, et see on ühiskonna huvides. „Soovime kõik, et liiklus oleks ohutu ja keegi ei jääks kunagi auto alla, aga vähenenud juhtimisvõimekusega inimestel on kiiresti muutuvates liiklusoludes raske või isegi võimatu sõidukit ohutult juhtida. Selliseid õnnetusi pole vaja.“