Liikluspsühholoog: kui oskame ruumi ja teistega arvestada, mahume kõik ühte linna ära

Tallinnas on palju liiklejaid sõiduautojuhtidest ja jalgratturitest erinevas vanuses jalakäijateni, kes kõik vajavad oma ruumi. Liikluspsühholoog Inna Gorislavskaja sõnul tuleb arvestada, et ühe inimese vabadus lõppeb seal, kust algab teise inimese vabandus. Kui oskame selle ruumiga arvestada, mahume ära ka kõige kitsamates teeoludes.

„Terved noored inimesed on võimelised töötlema seitset pluss-miinus kaht objekti ühel ajal, mis tähendab, et nad näevad korraga valgusfoori, liiklusmärki, ees ja taga olevat sõidukit, spidomeetri näitu jne. Nad fikseerivad autojuhtimise ajal kujutluse liikluspildist ning tajuvad, kus keegi on,“ selgitab Gorislavskaja. „Paraku on eakal inimesel selline taju keerulisem ning ta ei suuda enam eri objektide korraga teadvustamisega nii hästi toime tulla. Sageli muudab nende jaoks autojuhtimise keerukaks juba manuaalkäigukasti käiguvahetus, sest aju peab andma samal ajal käske jalgadele ja kätele ning kuulama mootori häält ja tegema otsuseid, kuhu sõita. Sõiduki endagi sees on väga palju aspekte, mida tuleb kontrollida.“

Eaka mootorsõidukijuhi vanuseks loetakse Eestis kokkuleppeliselt alates 65. eluaastat ja sellised juhte on meil ligi 100 000. Kui noorematel juhtidel tuleb tervisekontroll läbida üldjuhul iga kümne aasta tagant, siis alates 65. eluaastast tuleb seal käia iga viie aasta tagant, kuna inimese tähelepanuvõime ja taju vähenevad vanusega.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Karmen Joller lisab, et see on vajalik, sest vananedes kasvab ka terviseprobleemide hulk. Eriti paneb ta südamele, et silmaarstile tuleks pöörduda kõigil, kes ei näe eessõitva auto numbrit ja liiklusmärke või kelle jaoks on hakanud pimedas tuled liigselt helendama ja nende ümber tekivad halod. „Sageli ei panda tähele, et vanuse kasvades aheneb ka vaateväli ehk enam ei nähta nii hästi paremale ja vasakule. Samuti halveneb kuulmine, aga liikluses on kuulmist vaja.“

Tervisekontrollis kontrollitakse lisaks nägemisele ja kuulmisele vererõhku ja veresuhkrut ning räägitakse inimesega. Hinnatakse, mis ravimeid juht võtab, ning kontrollitakse tema põetud haiguseid. Näiteks võivad olla juhtimise näidustusteks insult või liigesteprobleemid.

Autotuled paistavad kaugelt, ent helkur saab nähtavaks alles küllalt lähedal olles

Kuigi enim saavad eakad liiklejad viga või hukka jalakäijatena, siis sarnases suurusjärgus on tegelikult ka vigastatute ja hukkunute arv sõiduautojuhtidena. Näiteks aastal 2021 sai liikluses viga 65 eakat jalakäijat, 53 eakat sõiduautojuhti ja 39 eakat jalgratturit ning hukkus seitse eakat jalakäijat, viis eakat sõiduautojuhti ja üks eakas jalgrattur.

Transpordiameti liiklusekspert Janno Vilberg tõdeb, et eakad jalakäijad satuvad õnnetustesse peamiselt asulas ja enamasti valgustatud kohtades. „Üle kolmandiku õnnetustest eakate jalakäijatega toimuvad ülekäigurajal. Enne teeületust tuleb jääda seisma, hinnata liiklust ja seda, kas lähenev sõiduk aeglustub, ning ületada tee rahulikus tempos. Kõige ohutumad on jalakäijate jaoks sillad ja tunnelid. Kindlasti tuleb end teistele liiklejatele teha nähtavaks, kandes helkurit või muud valgusallikat. Kahjuks ei oska paljud arvestada, et pimedates oludes näeb jalakäija autotulesid küll kaugelt, aga kahjuks autojuht näeb jalakäija helkurit alles väga lähedal olles.“

Eakate jalakäijate jaoks on Gorislavskaja sõnul üks raskematest kohtadest vasakpoolne pööre. „Peab ju arvestama, et kas autojuht, kes vasakpöördele läheb, on üldse suuteline mind jalakäijana märkama. Kahjuks ei oska väga paljud liiklejad arvatagi, et isegi enam-vähem kuiva tee puhul läheb linnaliikluses 50 km/h sõitva auto peatumiseks ligi 30 meetrit.“

Ajakirjanik Erki Berens on autoroolis olnud ligi 50 aastat. „Sain loa aastal 1973 ja selle pika aja jooksul on liiklusolukord palju muutunud. Esiteks oli siis liikluses kümme korda vähem autosid ja need polnud nii turvalised, teiseks teadsid toonased juhid hästi, mida nad liikluses teevad. Mulle tundub, et tänapäevases liikluses pole nii mõnedki juhid juhikoolitust läbinud, mis on väga ohtlik. Ja mis kõige hullem – ei osata kaasliiklejatega arvestada, vaid käitutakse, nagu oldaks liikluses üksinda!“

Kõigil on õigus liikluses osaleda, kuid hoolikalt tuleb tähele panna vähemkaitstud liiklejaid, nagu jalakäijad, jalgratturid, lapsed ja eakad. Turvalist liiklemist!