Maastikusõidukijuhtide osalusel toimus 2022. aastal 15 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest. Enamasti oli tegemist ühesõidukiõnnetustega, kus sõideti lõbusõidu käigus valesti valitud sõidukiiruse pärast teelt välja või näiteks vastu puud. Miks sellised õnnetused juhtuvad, kus saab ATVga sõitmist õppida ja kui suur trahv ähvardab keelatud kohas sõitmise eest?
„Kahjuks peab tõdema, et eelmisel aastal juhtunud õnnetustest vaid mõnel juhul kasutati korrektset turvavarustust ehk kiivrit. Kindlasti peab ATVga sõites peas olema motokiiver. Kuivõrd maastikusõidukil liikudes ei kaitse inimest turvaline sõitjateruum, on just kiiver see, mille arvelt järeleandmisi teha ei saa,“ ütleb Politsei- ja Piirivalveameti liiklusjärelevalvetalituse grupijuht Toomas Korenev.
Kurvaks teeb tema sõnul ka tõsiasi, et mitmel juhul olid õnnetusse sattunud juhid alkoholi tarvitanud. Nii nagu kõikide teiste mootorsõidukite puhul kehtib ka maastikusõidukit juhtides reegel, et juht peab olema kaine ja omama juhtimisõigust.
„Sõitmine ATVga tundub hästi lihtne, aga tegelikult on maastikusõiduk raske ja võimas ning nõuab juhilt üksjagu oskusi ja kogemust. Seega tuleb ka ATVga sõitmist harjutada tasa ja targu,“ soovitab Korenev. „Sageli juhtuvadki õnnetused, sest juht ei tunneta masinat, kiirendab või keerab liiga järsult. Samuti tuleb teada, kus üldse võib maastikusõidukiga sõita. ATV on mõeldud maastikusõiduks ja töötegemiseks, mitte asfalt- ja kruusateel gaas põhjas kihutamiseks.“
Autokooli juht: inimesed ei oska aimata, kuidas ATV erinevates olukordades käitub
OÜ Autosõit autokool on korraldanud ATV-juhtidele koolitusi, ent praegu on ettevõtte juhatuse liikme Indrek Madari sõnul huvi nende vastu olematu. ATV, All Terrain Vehicle, on iga maastiku kolme- või neljarattaline sõiduk, mis tuleb toime raskesti läbitaval maastikul, nagu liival, metsas ja soos. Eestis on levinud enamjaolt neljarattalised ATVd, mida kasutatakse erinevates eluvaldkondades nii töömasina kui ka lõbusõidukina. Internetis kuulutavad kümned turismifirmad, et korraldavad Eestimaa kaunis looduses ATV-safareid.
Madar rõhutab, et ATVga sõitu tuleb harjutada. Piisab sellest, kui pidurdada valesti või jätta oma keharaskus valel ajal valesse kohta ja õnnetus ongi käes. Instruktorid pakuvad teadmisi ja oskusi, kuidas turvaliselt n-ö roomata erinevatel pinnastel ja reljeefidel, liikuda pehmel ja kõval pinnasel, ületada erinevaid takistusi ning läbida tõuse ja langusi. Samuti õpetatakse, millele peaks pöörama tähelepanu külgkallakul või vees sõites ning kuidas ATVd peatada.
„Nendele küsimustele saab vastuse ainult siis, kui ise neid elemente läbid,“ kinnitab Madar. „Teades, kuidas vältida ohtusid, üllatab see neljarattaline sõber kindlasti oma sooritusvõime poolest. Ent ATVd valesti kasutades võib selle võimsus viia traagiliste tagajärgedeni. Kahjuks inimesed ei oska arvata, kuidas ATV käitub. Probleem on tunduvalt laiem, sest väga paljud inimesed ei tea ka seda, kuidas käitub erinevates olukordades B-kategooria sõiduk!“
Kui suur trahv ootab vales kohas ATVga sõitmise eest?
Siiski on ATVde kasutajaid igal aastal aina rohkem ning kahjuks saab politsei üha enam teateid viljapõldudel ATVde, krossimootorrataste või mootorsaanidega tehtavatest lõbusõitudest. Tavaliselt sagenevad need talvekuudel, kui maad katab esimene lumevaip ja välja aetakse mootorsaanid. Enamasti teavitavad politseid maaomanikud, kellele on lõbusõidu tagajärjel jäänud pahatihti kahjustatud talivili ja rahalised kahjud.
Kui tegemist on pelgalt loata eramaal sõitmisega, siis saab rikkuja vastutusele võtta liiklusseaduse paragrahvi 260 alusel, mis tähendab maastikusõiduki liiklemise nõuete rikkumist. Karistus selle eest võib ulatuda 200 euroni. Kui maaomanik on aga kannatanud kahju või on rikutud mõni põllukultuur, võib rikkujat oodata menetlus karistusseadustiku paragrahvi 218 lg 1 alusel, mis näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Sellisel juhul võib kaasneda rahatrahv kuni 1200 eurot või kuni 30 ööpäevane arest.
Korenev toonitab, et maastikusõidukijuhid peavad alati veenduma, kus nad sõidavad, kellele maa kuulub ja mis seal asub, sest maaomaniku loata ei tohi ühegi maastikusõidukiga võõral maal liigelda.
Reeglid maastikusõidukiga sõitmisel
* Juhil peab olema kehtiv mistahes mootorsõiduki juhtimisõigus.
* Juht peab olema kaine.
* Nii maastikusõidukijuht kui ka kaassõitja peavad kandma kinnirihmatud motokiivrit.
* Maastikusõiduk (MS-kategooria) on ainult maastikul sõitmiseks ja see peab olema kehtestatud korra järgi registreeritud. Maastikusõidukiga ei tohi sõita teel, välja arvatud selle ületamiseks.
* Maastikusõidukijuht peab sõites arvestama oma sõidukogemust, maastikku, maastikusõiduki seisundit ning muid ilmastiku- ja liiklusolusid. Arvestada tuleb, et juht suudaks peatada sõiduki oma nähtavusulatuse piires ning mis tahes ootamatu takistuse ees.
* Maastikul võib maastikusõidukiga sõita ja seda parkida üksnes maaomaniku või -valdaja loal. Sõites ei tohi kahjustada ega risustada liiklemiseks kasutatavat maa-ala.