2022. aastal laekus Keskkonnaametile 28 ATVdega seotud kaebust. ATV- või saanisõit looduses võib kaasa tuua doominoefekti, sest kui selle käigus pinnas ja taimestik muutuvad, võib see muuta täielikult kogu looduslikku elupaika. Pinnase taastumine omakorda on pikk ja keeruline protsess.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra nendib, et ametile teatatakse enamasti sellest, kui ATVdega on sõidetud kaitsealal või ranna ja kalda piiranguvööndis. Erandiks oli üks kaebus, kus põhiprobleem olid kahjustused maaparandussüsteemile ja männikultuurile. Väärteomenetlusi alustati 2021. aastal viis ja 2022. aastal kolm, need puudutasid kaitsealal või rannal-kaldal sõitmist.
Praegu on Keskkonnaameti menetluses väärtegu, kus ettevõtja pakub oma maadel teenust, millega paneb külastajad keskkonda rikkuma. „Safarile pileti ostnud tulevad saanidega sõitma teadmises, et vajalikud nõusolekud ja kooskõlastused saaniga looduses sõitmiseks on olemas ning nad tohivad pakutavat teenust kasutada,“ selgitab Vakra. „Paraku ei sobi saanisõit kokku Otepää looduspargi kaitse-eeskirjaga ja selle tõttu ei ole ettevõtjal luba niisugust teenust osutada. Meele teeb kurvaks, et inimesed tulevad ja maksavad teenuse eest, mis tegelikult hoopis kahjustab kaitsealust loodusparki.“
Ta rõhutab, et maastikul tohib sõita ainult nendes kohtades, kus maaomanik seda lubab. Maaomaniku loal võiks keskkonnale suuremat kahju tegemata sõita tehismaastikel, näiteks karjäärialadel, taliviljata põldudel või heinamaadel. Põllul sõitmiseks peab kindlasti olema maaomaniku luba, sest talivilja kahjustab lõbusõit ka paksu lumekihi peal.
Sõit loodusmaastikul lõhub pinnast ja häirib loomi
ATV ja mootorsaaniga loodusmaastikul sõitmine vigastab pinnast, taimestikku ja taimede juuri. Mootorsõiduki raskus pressib lume kokku, see ei ole enam kohev ega paku kaitset külma eest. Samuti ei kaitse lumi maastikusõiduki raskuse eest – lihtsalt füüsiline surve võib mõnes kohas taimestiku hävitada. Paksu lumekihi all võib kogemata üle sõita ka loomadest.
Loodusmaastikel sõitmine tekitab müra, mis häirib loomi ning sunnib neid põhjendamatult liikuma ja raskel talvisel ajal energiat kulutama. Nii et murekohti on Vakra sõnul palju ja erinevaid. Seepärast võib kaitsealal sõita ainult siis, kui Keskkonnaameti spetsialistid on esmalt veendunud, et see ei ohusta loodusväärtusi, ning annavad loa.
Lõbusõit ATV või lumesaaniga ranna või kalda lähedal on lausa keelatud. Piiranguvöönd, kus ei tohi sõita, kaitseb veekogu reostuse eest ning tagab, et vee ja maa piiril olev looduslik elupaik oleks kaitstud. Piiranguvöönd ulatub väikestel veekogudel 50, suurematel 100 ning Läänemere ja Peipsi kaldast 200 meetrini. Kui tahta minna jääle sõitma, siis tuleb veekogule läheneda mööda teed. Keskkonnale ei tee veekogu katval jääl sõitmine kahju, ent jääle minekuks tuleb leida tee.
„Kõige parem variant ATV või mootorsaaniga sõitmiseks on leida lumega kaetud teed, näiteks metsasihid riigimetsas või tähistamata erametsas. Mööda teed sõites saab olla kindel, et mootorsõiduk ei sõida kogemata üle mõnest lume all peidus olevast haruldasest taimest, samblikust või talveunes loomast,“ soovitab Keskkonnaameti juht.
Vakra sõnul on igati tervitatav, et inimesed veedavad üha enam aega Eestimaa looduses ja naudivad ka lumist, külma talveilma. „Tõeline loodusesõber aga teab, et kui talvel pinnast ja taimestikku vigastada, siis võib see muuta täielikult kogu looduslikku elupaika, nii et suvel ei pruugi see enam silmailu ega nautlemist endisel moel pakkuda.“
Keskkonnaameti nõuanded ATVga looduse avastamiseks
* Maastikul sõitmiseks on vaja küsida maaomaniku või maa valdaja luba. Arvestada tuleb maaomaniku varaga.
* Enne loodusmaastikul sõitmist tasub looduskaitse kaardirakendusest uurida, kus asuvad kaitsealad ja kulgevad nende piirid looduses.
* Ranna või kalda piiranguvööndis on üldjuhul mootorsõidukiga sõitmine keelatud! Avaliku veekogu jääle võib sõita vaid mööda selleks ettenähtud teid, mida näeb kitsenduste kaardilt „Kitsenduste mõjualad“. Lisaks tuleb arvestada veekogul või piirkonnas kehtivaid jäälemineku piiranguid.