Jaagup Kreem ATVga sõitmisest: ei tasu viimast võtta ja oma elu asjatult ohtu seada

Igal aastal müüakse Eestis tuhandeid maastikusõidukeid ehk ATVsid ja lumesaane ning need muutuvad harrastajate seas aina populaarsemaks. Liikleja pani ATVga linnaliikluses kulgema muusiku ja mootorrattaentusiasti Jaagup Kreemi.

Kreemi sõnul poleks see tema jaoks talvistel linnatänavatel number üks valik, sest sõita oli tegelikult libe ning maastikusõiduk raputab korralikult. „Selle koht on ikkagi maastikul ning ausalt öeldes mina eelistan mootorratast. Samas on neljaveolisel masinal oma võlud: sellega saab mülkasse sõita ning hea õnne korral sealt ka välja tulla!“

Seejuures paneb Kreem kõigile südamele, et looduses tuleb mootorsõidukitega käituda mõistlikult ja heaperemehelikult, et mitte kellegi põldu või metsas olevat saja aasta vanust sammalt üles künda ega väga kuival perioodil maastikku kuumenevas summutis tekkivate sädemetega põlema panna. Kindlasti on tema sõnul vaja arvestada, et vaatamata neljale rattale on tegu ohtliku sõidukiga. Muide, ansambli Terminaator solist ise äratab oma mootorratta talveunest üles nii, et tutvub temaga aprilli keskpaigas rahulikult kuskil platsil uuesti. „Ei tasu masinatest viimast võtta, naudingu saab ka rahulikult sõites,“ ütleb Kreem. „Milleks oma elu asjatult ohtu seada?!“

Juhtimisvead maksavad valusalt kätte

„Maastikusõidukiga sõitmine vajab kindlasti koolitust. Kui põhitõed on selged, tasub rahulikus tempos hakata kilometraaži ja kogemusi õppima,“ ütleb Velt Motocenteri müügispetsialist Kristian Beljaev. „Uue masinaga tasub harjutada pidurdusvõimet, gaasikäsitlust ja manööverdamist. Enne ikka sõidukiga tutvuda, mitte kohe põhjagaasiga kihutama minna.“

Mõistlik on ATVde puhul pidurdada kahe piduriga korraga, sest siis on pidurdusvõime parem ja seismajäämine stabiilsem. Ümberminekut saab vältida ainult harjutades – tuleb valida sobiv sõidukiirus ja kallutada end koos masinaga vastavalt maastikule. Kui ATV peakski hakkama ümber minema, ei tohi seda jalaga peatada, vaid tuleb hüpata sõidukist eemale, sest ligi 500-kilost masinat inimjalg püsti ei hoia. Mitmekesi sõidu puhul on mõistlik valida rühmajuht ning vältida üksteisest möödasõite, hoides turvalist pikivahet. Kui sõit on pikem ja kurviline ning saba venib, ootab eelmine sõitja enda tagaolevat ATVd järgi, et rühm päris laiali ei vajuks. Kindlasti ei tasu algajal minna metsa omaette ekslema!

„Juhtimisvead maksavad valusalt kätte ning seetõttu on äärmiselt oluline ka turvavarustus. Kiiver peab alati olema lõua alt kinni ja visiir näo ees. Turvavarustus võiks olla neoonvärvides, et paistaksite teistele silma. Lisaks kiivrile ja kaitsmetega jopele tuleks soetada kaitsmetega püksid, põlvekaitsmed, turvajalatsid, kindad,“ räägib Beljaev.

Maastikusõidukiga tohib sõita kuni 50 km/h

Transpordiameti maismaasõidukite üksuse ekspert Mart Linna nendib, et maastikusõiduk on maastikul liikumiseks mõeldud liiklusvahend, mille alla kuuluvad lumesaanid ja ratasmaastikusõidukid ehk ATVd. Need tuleb kindlasti liiklusregistris registreerida ning need pole üldiselt mõeldud avalikel teedel sõitmiseks. Siiski tohib sõita tänavatel L-kategooria või T-kategooria ehk mootorratta ja traktori kategooria alla kuuluvate sõidukitega, ent selleks peab olema juhil vastava kategooria juhtimisõigus, kiiver ning soovituslikult motovarustus.

Maastikusõidukiga tohib liigelda kuni 50 km/h. Tehnoülevaatusel sellega käima ei pea, ent sõiduki korrasoleku eest vastustab maastikusõiduki omanik. Kindlasti peavad maastikusõidukitel olema lähi- ja tagatule laternad ning kinnise sõiduki puhul suunatuled, samuti helkurid: ees valged, taga punased, külgedel kollased.

Ulukitele ehitatud rajatiste ületamine ja läbimine on mootorsõidukitele keelatud!

2022. aastal toimus Eestis maastikusõiduki juhi osalusel 15 liiklusõnnetust, milles sai vigastada 15 ja hukkus üks inimene. Põhjused olid enamasti oma võimete ülehindamine ja vähene või olematu sõiduki käsitluse oskus. Paraku on enamus maastikusõidukite kasutajaid asunud sõitma igasuguse koolituse või kogemuseta. Samuti on umbes poolte õnnetuste puhul maastikusõidukite juhid olnud joobes või alkoholitarbimise tunnustega.

Liiklusjärelevalvetalituse grupijuht Toomas Korenev märgib, et enamik õnnetusi juhtuvad liigsest uljusest. „Inimesed ei suuda tagasi hoida oma adrenaliinikirge, samas ollakse hooletud ja sageli kaitsevarustuseta. Peale puuduliku kaitsevarustuse on ATV-juhtide üks suuremaid seaduserikkumisi maaomaniku loata võõral maal sõitmine. Enamasti nad ise ei tajugi, et maaomanikele tehakse nii suurt kahju rikutud talivilja või maastiku näol,“ toob ta näiteks. Ta lisab, et suureks probleemiks on saanud ka ulukitele ehitatud sildadel või tunnelites sõitmine. „Ulukitele ehitatud rajatiste ületamine ja läbimine ei ole kindlasti mootorsõidukitele lubatud!“