Möödunud aastal toimus Eestis 1700 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1919 ja hukkus 50 inimest. Hukkunutest viie puhul oli üks riskifaktoritest tähelepanu hajumine või tegelemine sõidukijuhtimiseks mittevajaliku tegevusega. Põhiliseks tegevuseks, mis võib segada juhtimist või liiklusolude tajumist, võib pidada mobiiltelefoniga rääkimist ilma käsi vabaks jätva seadmeta, aga lisandunud on ka teistlaadi rikkumisi, näiteks videoblogi jaoks roolis filmimine.
Liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss nendib, et politsei tegeleb kõrvaliste tegevuste tuvastamisega liikluses pidevalt, neist levinumad on käed-vabad-süsteemita telefoniga rääkimine, söömine ja lastega tegelemine. Tegelikult on probleem väga tõsine, sest isegi kui tunneme end liikluses tugevalt, võib olukord väga järsult muutuda, sest võib tekkida vajadus kiirelt pidurdada või põigata. Kõrvalise tegevusega tegeledes võivad jääda olulised asjad märkamata ning reageerimine võtab rohkem aega.
Politsei tegeleb Kirsi sõnul lisaks patrullimisele aktiivselt ennetustegevusega, rääkides reklaamides, sotsiaalmeedias ning vahetus kontaktis liiklejatega kõrvaliste tegevuste ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest. Vajadusel ka rikkujat karistatakse: trahvi suurus on kuni 80 eurot.
Uuringud on näidanud, et kui juht räägib sõidu ajal mobiiltelefoniga, muutub tema võime ümbritsevat teadvustada ja tunnetada samaväärseks, nagu oleks ta joonud kaks-kolm klaasi veini. Inimesed on aga autodega nii harjunud, et juhtimist võetakse nagu tavapärast elukeskkonda, milles igapäevatoimetusi teha.
Viis sekundit sõnumilugemist võrdub maanteel 125 meetrit pimesi sõitmisega
Transpordiameti ohutuse ja ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp selgitab, et kõrvalised tegevused liikluses on kõik tegevused, mis viivad sõidukijuhi tähelepanu eemale tema peamiselt ülesandelt ehk ohutult sõidukijuhtimiselt.
„Kõrvalised tegevused mõjuvad pärssivalt juhi sõiduvõimekusele: tema reageerimiskiirus aeglustub ja terav fookustatud nägemisväli väheneb. See tähendab, et juht küll võib näha küljepeal toimuvat, kuid tema aju seda infot ei töötle ning ta pole võimeline sellele reageerima,“ räägib Sepp. „On teaduslikult tõestatud, et inimese aju ei suuda samal ajal ja veatult sooritada kahte tähelepanu nõudvat tegevust. Sellises olukorras lülitub tähelepanu pidevalt kahe tegevuse vahel ümber ning mõlema kvaliteet kannatab. Nii ei suuda juhi aju ohuolukorras otsustada, kas tähtsam on telefonikõne või tekkinud olukorrale reageerimine, näiteks piduripedaali vajutamine.“
Uuringud näitavad, et keskmiselt on juhi pilk tekstsõnumi lugemise või kirjutamise ajal teelt eemal viis sekundit järjest, mis tähendab, et sõiduk liigub linnakiirusel selle ajaga n-ö pimeduses umbes 70 meetrit ning maanteekiirusel umbes 125 meetrit.
Sepp paneb liiklejatele südamele, et kõrvaliste tegevuste ohtlikkusele peavad mõtlema kõik, ka jalakäijad ja jalgratturid. Kõrvaklappidega muusikat kuulates või silmi telefonis hoides ei kuule ega näe me enda ümber toimuvat.
Kõrvalistest tegevustest on lihtsam hoiduda, kui ...
... mõelda marsruut enne teele asumist läbi.
... laadida telefoni spetsiaalne rakendus või seadistada funktsioon, mis välistab sõidu ajal telefoni kasutamise.
... arvestada lapse või lemmikloomaga sõitma minnes väikese lisaajaga, et vajadusel teha nendega tegelemiseks pause.
... peatada sõiduk mobiiltelefoni kasutamiseks ohutus kohas või paluda kaassõitja abi.