/nginx/o/2022/05/05/14528755t1h6a70.png)
/nginx/o/2023/03/10/15190443t1h3aa5.jpg)
2022. aastal tehtud küsitlusuuringu „Sõidukijuhi väsimus ja tähelepanematus liikluses“ tulemuste põhjal selgus, et 98 protsenti vastanutest peab tõsiseks rikkumiseks seda, kui sõidukijuht jälgib nutitelefonis sõnumeid ja/või sotsiaalmeediapostitusi, ent samas paljud teevad seda siiski ka ise roolis olles.
60 protsenti neist vastanutest, kes sõidu ajal telefoniga räägivad, ei kasuta selleks käed-vabad-süsteemi. Üldiselt kasutatakse mobiiltelefoni sõidukiroolis valdavalt kõnedele vastamiseks (95%), pereliikmetele helistamiseks (75%) ja töökõnede tegemiseks (59%). Lausa 61 protsenti sõidukijuhtidest tunnistavad, et nad tegelikult ei tahaks sõiduki juhtimise ajal telefoni kasutada, kuid nad on kohustatud. Siin segmendis oli kõige enam vastanutest üle 35-aastased, muukeelsed ja töösõite tegevad sõidukijuhid.
„Juhtimisõigus on privileeg, millega kaasneb vastutus nii enda kui ka kaasliiklejate ees. Kui juhid, siis juhi. 2022. aastal hukkus liikluses 50 inimest ning viie liiklusõnnetuse puhul, kus inimesed hukkusid, oli üks riskifaktoritest kõrvalised tegevused või tähelepanu hajumine liikluselt,“ tõstab Transpordiameti ohutuse ja ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp esile kurva statistika.
Suure tõenäosusega on tegelik kõrvaliste tegevuste tõttu toimunud liiklusõnnetuste arv suurem, kuid juhid ei kipu tunnistama, et sattusid õnnetusse nutiseadme pärast. Liiklusseaduse § 33 sätestab, et juhil on keelatud tegeleda autoroolis toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist.
Kõige levinumad kõrvalised tegevused ongi Sepa sõnul just mobiiltelefoniga rääkimine, sõnumite saatmine, navigatsiooni seadistamine ja uudiste lugemine, aga lisaks kuuluvad nende alla söömine-joomine ning lapse või lemmikloomaga tegelemine. Ekstreemsematest näidetest võib tuua roolis habemeajamise ja raamatu lugemise. „Kõige ohtlikumad on need tegevused, mis segavad juhti: kui pilk on teelt eemal, käsi on roolilt ära, mõtted on mujal ja helid segavad,“ kõneleb Sepp.
Inimesed ei teadvusta, et autoroolis sõnumit toksides või lugedes on juhi pilk teelt eemal vähemalt viis sekundit järjest ning selle aja jooksul võib liiklusolukord kardinaalselt muutuda. Kui auto sõidab 90 km/h, siis läbib ta viie sekundiga 125,1 meetri pikkuse teekonna. Sellest, kui üks sõnum jääb saatmata või telefonikõne vastamata, ei muutu elus suurt midagi, ent kui kõrvalise tegevuse tõttu hajub tähelepanu ja juhtub õnnetus, muudab see jäädavalt paljude inimeste elu.
Mis võib selle aja jooksul juhtuda? „Auto kaldub oma sõidurealt kõrvale, juht ei märka foori, liiklusmärki, jalakäijat või jalgratturit või eksib teelt. Samuti võib tulla ette äkkpidurdusi, et eessõitjale mitte sisse sõita,“ loetleb Sepp. Ta lisab, et paljudel nutitelefonidel on olemas seadistus, millega saab telefoni panna sõidurežiimile, mis välistab sõidu ajal telefoni kasutamise. On ka rakendusi, mis käituvad automaatselt, kui juht alustab sõitmist.
Kuidas kõrvalised tegevused sõidukijuhti segavad?
Pildiliselt – juhi pilk on teelt eemal, näiteks GPS-i vaatamiseks, kellegagi rääkimiseks, laste rahustamiseks tagaistmel.
Käeliselt – juhi käsi on roolilt ära, näiteks tekstsõnumi kirjutamiseks, söömiseks, joomiseks või millegi haaramiseks.
Tunnetuslikult – juhi mõtted on mujal kui liikluses, näiteks telefonivestlusel.
Heliliselt – ka vestlus ja muud helid hajutavad juhi tähelepanu.
Ohutumaks liiklemiseks ...
... tuleb mõelda marsruut enne teele asumist läbi ja vajadusel lasta navigeerimisega tegeleda kaassõitjal.
... panna telefon sõidu ajaks eemale: käekotti, taskusse, kindalaekasse, et see poleks silme ees.
... seadistada telefonis Do Not Disturb While Driving funktsioon või selle võimaluse puudumisel laadida rakendus, mis välistab sõidu ajal telefoni kasutamise.
... tuleb peatada sõiduk telefoni kasutamiseks ohutus kohas või paluda sõnumi saatmiseks ja kõnele vastamiseks kaassõitja abi. Mobiiltelefoni kasutamine ilma käsi vabaks jätva seadmeta on keelatud!
... tasub väikse lapse või lemmikloomaga sõitma minnes arvestada lisaajaga, et vajadusel teha temaga tegelemiseks pause.
... tasub ka ise vältida helistamist pereliikmele või kolleegile, kes on sel hetkel roolis.
... julgustage tööandjana töötajaid roolis olles kõnedele mitte vastama, vaid pigem ohutus kohas tagasi helistama.