Simulaatoril avarii teinud Kethi Uibomägi: loodan, et ma päriselt sellisesse olukorda ei satu!

Liikleja katsetas simulaator.ee pimeda sõidu simulaatoril koos laulja ja saatejuhi Kethi Uibomäega tema sõiduoskusi koos kõrvaliste tegevustega roolis. Kethi pidi sõidu ajal vastama sõnumile ja telefonikõnele, avama pähklipaki ning sööma snäkke. Kiirus kõikus, ta ei suutnud sõita oma reas ja telefonikõne peale sõitis ta üldse teelt välja.

Kethi ise arvas, et kui tema taga oleksid sõitnud teised liiklejad, oleksid nad arvanud, et ta on alkoholi tarbinud. „Tegelikult on sarnase ühest teepervest teise vajuva juhtimisstiiliga juhte meie teedel palju. Olen sõitnud mitmerealisel teel mõne sellise ujuva auto kõrvale, et näha, mida ta seal teeb. Ja millest ma üldse aru ei saa, on möödasõidud kitsal teel, kus autod niikuinii sõidavad üksteise taga rongis – no kuhu on nii kiire? Vahel tehakse möödasõite ka nii, et telefon on samal ajal kõrva ääres,“ toob ta näiteid igapäevaliiklusest.

Kethi ise on harjunud hoidma telefoni autosõidu ajal kotis ja hääletu peal, kui just seda parasjagu navigeerimiseks ei kasuta. „Ma ei saada roolis sõnumeid ja olen tähele pannud, et kõlaritesse suunatud telefonikõnegi hajutab juhi tähelepanu,“ sõnab ta. „Loodan, et ma ei pea end tavaelus kunagi leidma olukorrast, kus otsin sõidu ajal kotist telefoni või lobisen. Tegin mõni aasta tagasi läbi libedasõidukoolituse ning sain aru, kui suur on vahe 30 ja 50 km/h sõitmisel ja pidurdusel ning kui lihtsad on tegelikult õnnetused tulema. Kõrvalised tegevused roolis on ülimalt ohtlikud. Minu soovitus on, et kiirustage spordi- või matkarajal, aga autoroolis olge fokusseeritud ja kohal!“

Transpordiameti ohutuse ja ennetustöö ekspert Liis Sepp lisab, et ameti küsitlusest selgus, et mobiiltelefoni kasutatakse sõidukiroolis valdavalt kõnedele, eriti pereliikmete kõnedele vastamiseks. Seejuures on sageli teisel pool telefoni laps, kes on koolist koju või trenni minemas ehk siis on liikluses. „Väga murelikuks teeb see, kui lapsed koolimajast väljudes võtavad kätte telefoni ning samal ajal osalevad liikluses. Liiklemine on ikkagi paljude osapoolte koostöö ning isegi kui autojuht eksib, saavad jalakäijad, jalgratturid ja kergliiklusjuhid enda turvalisuse huvides palju ära teha. Kõrvaliste tegevustega tuleb tegeleda nendeks sobivates kohtades ning liikluses peab olema alati sada protsenti kohal. Saame enda ja oma pere ohutuseks palju ära teha, näites lapsevanemad võiksid helistada lastele alles siis, kui kõik on jõudnud turvalisse punkti.“

Kõrvaklappidega liikleja vaatenurk aheneb ja tema silmad ei oska otsida ohutegureid

Üks probleemsetest tegevustest jalakäijate ja jalgratturite seas on kõrvaklappidega muusika ja video kuulamine. „Raudteeületusel ja mujal linnaruumis kõrvaklappe kandvad inimesed justkui eraldavad end muust keskkonnast. Neid ei huvita mujalt tulevad helid, nende vaatenurk väheneb oluliselt ja kuna ümberringi liikluses tekkivad helid ei jõua nendeni, ei hakka nende silmad ka ohutegureid otsima. Kahjuks näitab statistika, et selliste juhtumite arv on väga suur, kus klappe ei võeta ka teeületuseks peast, samuti ei tulda raudtee ületuseks jalgratta seljast maha,“ räägib raudteeohutuse eestvedaja, Operation Lifesaver Estonia tegevjuht Tamo Vahemets. „See on väga ohtlik tegevus, mis on toonud kaasa liiga palju õnnetusi.“

Ta lisab, et on vestelnud paljude raudteeõnnetustes osalenutega, kelle sõnum on üks: nad arvasid, et küllap rongijuht näeb neid, ega osanud arvatagi, et rong läheneb nii kiiresti. „Inimese silm ei suuda läheneva rongi kiirust ega vahemaad arvestada. Hoomame rongi kiirust alles siis, kui see silme eest mööda sõidab,“ selgitab Vahemets. „Kahjuks ei saa ka vedurijuht midagi teha, sest rongi ei saa kõrvale keerata. 90 km/h sõitva kaubarongi pidurdusteekond on kuni kaks ning reisirongi puhul kuni üks kilomeeter.“

Seega tuleb alati enne raudteeülesõitu seisatada, tulla jalgratta seljast maha, võtta kõrvaklapid peast ning vaadata, kuulata ja anda rongile teed. Kahjuks on rongiga seotud õnnetused sellised, kus viga saab alati nõrgem osaline – jalakäija, jalgrattur või autojuht.

Iga liikluses mittevajalik tegevus segab liiklusolude tajumist ja ohutut liiklemist!