Mida peame teadma alla 250-grammiste droonide lennutamisest?

Foto: Shutterstock

Mehitamata lennundus kogub aina suuremat populaarsust, ent mida rohkem on õhus liiklejaid, seda enam on tarvis järgida reegleid, et kõik oleks ohutu nii inimestele kui ka õhusõidukitele.

„Palju on tekitanud segadust droonide erinevate kaalukategooriate alusel kehtivate reeglite erisused. Ekslikult kiputakse arvama, et väikesele droonile nõuded ei kehti. Eestis on üsna levinud vähem kui 250 grammi kaaluvad droonid, millele kehtivad veidi lihtsamad reeglid kui raskematele, ent siiski on nende lennutamine reglementeeritud. Seega ei tohi võtta väikesekaalulisi droone lihtsalt karbist välja ning lendu lasta,“ räägib Transpordiameti mehitamata õhusõidukite ja -koolituse vaneminspektor Marko Liiva.

Ta lisab, et on olemas ka selliseid väikseid droone, mille puhul pole omanikku vaja käitajaks registreerida – need vastavad Euroopa Komisjoni mänguasjade direktiivile, mille kohta on märge pakendil või kasutusjuhendis. Kui droon mänguasjaks ei kvalifitseeru, siis on nõue omanik käitajaks registreerida.

Droonide lennutamise reeglite järgi on esimene asi enne droonilennutamist käitajaks registreerimine. Käitajaks ei pea registreerima, kui droon on kergem kui 250 grammi ning sellel pole isikuandmeid salvestada suutvat andurit. Tänapäeval on enamik droone siiski kaameratega – ei ole vahet, kas lennutades on kaamera sisse lülitatud või mitte, määruse järgi tuleb ennast käitajaks ikka registreerida.

Mis on käitaja registreerimisnumber?

Käitaja registreerimisnumber tuleb taotleda ning ühel omanikul võib olla sama käitaja registreerimisnumbriga mitu drooni. Kui omanikul on mitu drooni, siis see sama number peab olema kõikide tema droonide peal. „Kaugpiloot on aga see, kes konkreetsel lennul drooni juhib,“ selgitab Liiva. „Näiteks võite olla ise käitajaks registreerunud, aga annate droonilennutamise võimaluse oma lapsele. Käitaja vastutab, et tema drooni lennutav isik ehk kaugpiloot on pädev. Vanem vastutab selle eest. Lapsel on õigus lennutada vaid siis, kui ta on vähemalt 16-aastase järelevalve all.“

Ideaalis võiks droonilennutajatel olla kaugpiloodi pädevus, kuigi alla 250-grammiste droonide puhul on see vabatahtlik. „Siiski soovitame materjalidega tutvuda ja eksami läbida, sest see annab infot lennutamise reeglitest ning aitab kaasa ka üldisele ohutusele,“ rõhutab Liiva.

Olenemata drooni kaalust on oluline, et drooni lennutaja oleks teadlik lennupiirangutest, sest ka väike droon võib kõrgel õhus tekitada suurt kahju teistele õhusõidukitele või alla kukkudes maasolevatele isikutele. „Alla 250 grammi kaaluvate droonidega võib lennata iga avatud klassi alamreeglite raames ehk siis neile on kõige vähem piiravamad nõuded,“ selgitab Liiva. „Selliste droonidega saab lennata inimeste vahetus läheduses, kuid mitte inimeste kohal. Mida horisontaalselt kaugemal lennatakse inimestest, seda väiksema ohuga on lend. Avatud kategooria alamkategoorias A1 ei tohi lennata kõrvaliste isikute kohal ning on keelatud lennata üle inimrühmade.“

Droonide puhul kardetakse enim privaatsuse pärast

„Meie kardame õnnetusi nii õhus kui ka maas, aga tavainimene kardab üldjuhul oma privaatsuse pärast,“ sõnab Liiva. Privaatsus on tema hinnangul mureks seetõttu, et inimesed pole harjunud üle pea tiirutavate droonidega ning eeldavad kohe, et neid filmitakse. Samuti kardetakse, et droon kukub pähe. Enamus juhtudel privaatsust siiski ei rikuta. Probleeme on droonidega olnud, aga pigem ohtlike olukordade tekitamisega. Lennuõnnetusi õnneks pole juhtunud.

Ta nendib, et ka väikeste kaameratega droonidega saab privaatsust riivata. Privaatsuse riivamiseks loetakse olukorda, kus drooniga filmitud videol on võimalik isikuid ära tunda. Selliseid videoid tohib kasutada ainult isiklikuks otstarbeks ega tohi jagada avalikult. Teadlikult inimesi filmides tuleb aga saada nende nõusolek videosse või pildile jäämiseks.

Kui inimene siiski tunneb, et tema privaatsust on riivatud, on tal õigus nõuda rikkumise lõpetamist või kahjutasu. Kui kompromissile ei jõuta, võib pöörduda politsei poole, kes rikkumise võimalusel fikseerib. „Ette on tulnud aga ka olukordi, kus inimesele ei meeldi tema läheduses suristav droon ning ta soovib hiljem kaebust esitada. Kui selleks ajaks on kadunud nii droon kui ka seda lennutanud inimene, võib olla keerukas tagantjärgi olukorda lahendada. Seetõttu tuleb alati võimalik rikkumine fikseerida kohe koos politsei abiga,“ annab Liiva nõu.

Mehitamata õhusõiduki käitajaks saab end registreerida siin.

Kaardirakendus on leitav siit.

Loe droonilennutamise reeglite kohta lähemalt siit.

Kuni 249-grammise drooniga lennates

* peab end registreerima käitajaks, kui droonil on kaamera

* on soovitatav läbida kaugpiloodi algpädevuse A1/A3 eksam (ei ole kohustuslik)

* peab järgima kehtestatud reegleid olenemata drooni kaalust (need tingimused leiab droonikaardilt)

* tuleb ajutisi alasid kontrollida NOTAMi teadete kaudu