„Isikuandmete kaitse reeglitega pelgalt drooni lennutamine vastuolus ei ole. Privaatsusega tekib küsimus siis, kui drooniga jäädvustatu avalikustatakse. Ka drooniga pildistamisel ja filmimisel kehtib niinimetatud isikliku otstarbe erand. Kui isikuandmeid sisaldav materjal hoitakse ainult enda kitsas pereringis, ei kohaldu ka andmekaitsereeglid,“ selgitab andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Grete Lehemaa.
Ta lisab, et droonide ja muu sarnase tehnika laiem levik toob kaasa suurema tõenäosuse, et pöördumiste arv privaatsuse rikkumise teemadel kasvab, sest ikka leidub tehnikaomanikke, kes teiste privaatsusest lugu ei pea. Lehemaa sõnul aitab selliste olukordade vastu selgitustöö ja vajadusel droonide kasutamise nõuete täpsem reguleerimine.
Transpordiameti mehitamata õhusõidukite juhtivinspektor Mait Rõõmus nendib samuti, et murekoht droonide lennutamise ja kaameratega privaatsuse rikkumisel on kindlasti olemas. „Meilegi helistatakse tihti, et keegi luurab akna taga või lennutatakse drooni erakinnistute kohal. Tegelikult ei pruugi see olla pahatahtlike kavatsustega lend, aga kuna väga raske on kaugelt öelda, mida droon parasjagu filmib, siis on inimeste mured põhjendatud.“
Iga droonilennutaja peaks end esmalt viima kurssi baasreeglitega
Lennuohutuse vaatest peaks iga algaja kaugpiloot Rõõmuse sõnul viima ennast kurssi baasreeglitega. „Peab jälgima, kas drooni omanikul on kohustus registreerida ennast lennuohutuse järelevalve infosüsteemis käitajaks. Üle 250 grammi kaaluvate droonide puhul peavad käitajaks registreerima kõik käitajad. Alla 250 grammi kaaluvate droonide puhul peavad käitajaks registreerima kõik, kelle droonil on kaamera,“ selgitab ta.