/nginx/o/2022/05/05/14528755t1h6a70.png)
/nginx/o/2023/04/12/15252226t1h2818.jpg)
Andmekaitse inspektsiooni ei jõua droonidega seotud kaebusi kuigi palju, mõni pöördumine aastas. Need pöördumised on enamasti seotud koduhoovist üle lennanud drooniga, sest need võivad tekitada küsimuse, kas droon jäädvustas oma ülelendu ja kui jäädvustas, siis mis asjaoludel. Kas see on lubatud?
„Isikuandmete kaitse reeglitega pelgalt drooni lennutamine vastuolus ei ole. Privaatsusega tekib küsimus siis, kui drooniga jäädvustatu avalikustatakse. Ka drooniga pildistamisel ja filmimisel kehtib niinimetatud isikliku otstarbe erand. Kui isikuandmeid sisaldav materjal hoitakse ainult enda kitsas pereringis, ei kohaldu ka andmekaitsereeglid,“ selgitab andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Grete Lehemaa.
Ta lisab, et droonide ja muu sarnase tehnika laiem levik toob kaasa suurema tõenäosuse, et pöördumiste arv privaatsuse rikkumise teemadel kasvab, sest ikka leidub tehnikaomanikke, kes teiste privaatsusest lugu ei pea. Lehemaa sõnul aitab selliste olukordade vastu selgitustöö ja vajadusel droonide kasutamise nõuete täpsem reguleerimine.
Transpordiameti mehitamata õhusõidukite juhtivinspektor Mait Rõõmus nendib samuti, et murekoht droonide lennutamise ja kaameratega privaatsuse rikkumisel on kindlasti olemas. „Meilegi helistatakse tihti, et keegi luurab akna taga või lennutatakse drooni erakinnistute kohal. Tegelikult ei pruugi see olla pahatahtlike kavatsustega lend, aga kuna väga raske on kaugelt öelda, mida droon parasjagu filmib, siis on inimeste mured põhjendatud.“
Iga droonilennutaja peaks end esmalt viima kurssi baasreeglitega
Lennuohutuse vaatest peaks iga algaja kaugpiloot Rõõmuse sõnul viima ennast kurssi baasreeglitega. „Peab jälgima, kas drooni omanikul on kohustus registreerida ennast lennuohutuse järelevalve infosüsteemis käitajaks. Üle 250 grammi kaaluvate droonide puhul peavad käitajaks registreerima kõik käitajad. Alla 250 grammi kaaluvate droonide puhul peavad käitajaks registreerima kõik, kelle droonil on kaamera,“ selgitab ta.
Käitajaks saab end registreerida lennuohutuse järelevalve infosüsteemis (LOIS). Käitajaks registreerimise järel saab iga käitaja registreerimisnumbri, mis tuleb märkida tema omanduses olevatele droonidele. Käitaja registreerimisnumbrit tuleb igal aastal pikendada.
„Seejärel tuleb end viia kurssi avatud kategooria nõuetega. Kuidas võin oma drooniga lennata? Kas mul peab olema pädevus? Kas kuskil on droonidele kehtestatud mõni geograafiline piirkond?“ tõstatab Rõõmus küsimusi. Mehitamata lennunduse geograafilised piirkonnad Eestis on nähtavad selleks loodud kaardirakenduses.
Droonilennutamise reegleid lihtsustati
Alates 2. märtsist 2023 muutusid droonilennutamise reeglid lihtsamaks. Näiteks kadus mehitamata õhusõidukite kaugpilootide jaoks kohustus kooskõlastada oma lennud Transpordiametis. Varem tuli saata kooskõlastustaotlus Transpordiametile vähemalt kolm tööpäeva enne kavandatavat lendu – see on drooni kaugpiloodile väga tülikas.
Päris vabaks lendamine siiski ei muutu ning kaugpilootidel tuleb vastloodud kaardirakendusest Estonian Drone Map järgida õhuruumis kehtestatud alalistes geograafilistes piirkondades nende alade kohta käivat lisainformatsiooni ja lendamise tingimusi. Nõuete järgimine on oluline, et säilitada lennuohutuse tase, mis omakorda tagab kõigile ohutu keskkonna.
Drooni lennutamiseks on endiselt vaja taotleda luba 2022. aasta sügisel julgeoleku, turvalisuse ja keskkonnakaitse eesmärgil Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud alades. Piirangud kehtivad looduskaitsealadel, politsei- ja piirivalveameti seatud aladel näiteks riigipiiri läheduses ning turvalisuse ja julgeoleku eesmärgil kehtestatud aladel erinevate kaitseministeeriumi ja justiitsministeeriumi valitsemisala objektide kohal.
Mehitamata õhusõiduki käitajaks registreerimine: lois.transpordiamet.ee
Uus kaardirakendus: aim.eans.ee/droonikaart
Droonilennutamise reeglid: transpordiamet.ee/droonid