Kes meist poleks ületanud autoroolis olles mõnikord kiirust? Tõenäoliselt enamik on seda teinud. Kuid kas teadsite, et meie suisa pandeemiliseks muutunud kiiruseületamisel on üsna karm hinnalipik, sest kolmandik liiklussurmadest tuleb just liigsest kiirustamisest?
Aprilli lõpus viis politsei Eestis läbi liiklustalgud, mille tulemuse võttis politsei kokku sõnaga „häiriv“. Nädal aega kestnud talgute käigus tabasid politseinikud 1700 suurimat lubatud sõidukiirust ületanud juhti ja vestlesid peaaegu tuhande kiiruseületajaga. Näiteid, kus politsei pidas kinni sõidukijuhte, kes ületasid piirkiirust suisa kahekordselt, oli küll ja veel. Sellest enam teeb politseile muret tõsiasi, et olukord meie liikluskultuuris ei näi sugugi paranevat, vaid suisa vastupidi. Nii näiteks fikseeris politsei möödunud aasta septembris toimunud liiklustalgutel ainuüksi ühe päevaga 416 kiiruseületust.
Võib väita, et kuna liiklustalgute ajal on politsei väljas suurendatud jõududega, siis on karmid numbrid sellest tingitud. Tegelikult kajastavad need lihtsalt reaalsust. 2022. aastal tuvastas politsei veidi üle 30 000 kiiruseületamise ja see on samas suurusjärgus 2021. aastaga. Lisaks eelmainitud arvudele registreeriti automaatse järelevalve käigus 2022. aastal kokku veidi üle 305 000 kiiruseületamise, mis on nelja protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Kuna hinnanguliselt istub aasta jooksul Eestis rooli umbes 635 000 autojuhti, siis võib piltlikult öelda, et pooltel sõidukijuhtidel on registreeritud kiiruseületamine.
Kiirustamine pole patt?
Põhjusi, miks kipume roolis olles aeg-ajalt kiirustama, on palju – alates hajameelsusest ja hooletusest kuni kiire elutemponi. Kurjajuur võib peituda selles, et piirkiiruse ületamist ei peeta autoroolis teab mis surmapatuks. Taolist suhtumist kinnitavad ka uuringud. 2022. aasta küsitlusuuringu tulemusena selgus, et piirkiiruse ületamist kuni 10 km/h peab ohtlikuks ainult 45 protsenti vastanutest.
Transpordiameti liikluseksperdi Villu Vane sõnul võib taolise suhtumise üks põhjustest olla see, et me ei teadvusta endale kiiruse ületamisega kaasnevat ohtu. „Näiteks turvavööga on asi teine – oleme aru saanud, et kinnitatud turvavöö päästab õnnetuse puhul hullemast, nii et lahtise turvavööga sõidab vaid paar protsenti juhtidest,“ selgitas ta. „Kiiruse puhul on asi teine – sõidad 10–20 km/h kiiremini, aga ei sattunud õnnetusse. Kõrvalistuja, kes spidomeetrit ei vaata, ei pruukinud arugi saada, et kiirus oli nii suur.“
Siinkohal on Transpordiameti statistika aga karm. Selgub, et ligikaudu 30 protsenti surmaga lõppenud õnnetustest on põhjustanud kas kiiruseületamine või teeoludele mittevastava kiirusega sõitmine. 2022. aastal toimus 47 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, milles hukkus 50 inimest,13 liiklusõnnetuses oli kiirus üks riskiteguritest, mis moodustas 21 protsenti surmajuhtumitest. Aasta varem oli kiirus riskiteguriks 31 protsendil surmaga lõppenud õnnetustest.
Uuringutest selgub, et kiiruse ja liiklusõnnetuste riski vahel on tugev korrelatsioon: 1 km/h kiiruse suurenemine suurendab inimkannatanuga liiklusõnnetuse toimumise riski kolme protsendi võrra. Teisisõnu suurendab seega „kõigest“ 10 km/h suurune kiiruseületus õnnetusse sattumise riski kolmandiku võrra. Samuti on õnnetuse tagajärjed tunduvalt raskemad. Näiteks laupkokkupõrke puhul kiirusel 70 km/h on hukkumise riski tõenäosus 10 protsenti, kiirusel 100 km/h juba 90 protsenti.
Seega pole ka imestada, et Transpordiameti korraldatud uuringust selgub, et viimase 12 kuu jooksul on kiirust ületanud juhtidest ligi viiendik ehk 72 000 kuni 108 000 juhti sattunud kiiruse ületamise tõttu ohtlikku olukorda.
Möödunud aastal läbi viidud uuringu kohaselt järgib peamistel asulavälistel magistraalteedel kehtivat kiiruspiirangut vaid 26 protsenti juhtidest (2021. aastal 27 protsenti) ning väiksematel maanteedel 36 protsenti juhtidest (2021. aastal 40 protsenti).
Kuigi kiiruse sobimatu valik on üks peamisi liiklusõnnetuste põhjuseid ja oluline tegur õnnetuste tagajärgede mõjutamisel, ei ole sõidukijuhtide kiiruskäitumine viimastel aastatel paranenud ning liiklemine meie teedel meenutab jätkuvalt kohati vene ruletti. Kui varasematel aastatel paranes kiiruskäitumine kolm kuni kaheksa protsenti, siis viimasel ajal on see trend peatunud. Samas muudaks just õige sõidukiiruse järgimine meie kõikide liiklemise turvalisemaks.
