Transpordiameti liikluseksperdi Villu Vane sõnul võib taolise suhtumise üks põhjustest olla see, et me ei teadvusta endale kiiruse ületamisega kaasnevat ohtu. „Näiteks turvavööga on asi teine – oleme aru saanud, et kinnitatud turvavöö päästab õnnetuse puhul hullemast, nii et lahtise turvavööga sõidab vaid paar protsenti juhtidest,“ selgitas ta. „Kiiruse puhul on asi teine – sõidad 10–20 km/h kiiremini, aga ei sattunud õnnetusse. Kõrvalistuja, kes spidomeetrit ei vaata, ei pruukinud arugi saada, et kiirus oli nii suur.“
Siinkohal on Transpordiameti statistika aga karm. Selgub, et ligikaudu 30 protsenti surmaga lõppenud õnnetustest on põhjustanud kas kiiruseületamine või teeoludele mittevastava kiirusega sõitmine. 2022. aastal toimus 47 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, milles hukkus 50 inimest,13 liiklusõnnetuses oli kiirus üks riskiteguritest, mis moodustas 21 protsenti surmajuhtumitest. Aasta varem oli kiirus riskiteguriks 31 protsendil surmaga lõppenud õnnetustest.
Uuringutest selgub, et kiiruse ja liiklusõnnetuste riski vahel on tugev korrelatsioon: 1 km/h kiiruse suurenemine suurendab inimkannatanuga liiklusõnnetuse toimumise riski kolme protsendi võrra. Teisisõnu suurendab seega „kõigest“ 10 km/h suurune kiiruseületus õnnetusse sattumise riski kolmandiku võrra. Samuti on õnnetuse tagajärjed tunduvalt raskemad. Näiteks laupkokkupõrke puhul kiirusel 70 km/h on hukkumise riski tõenäosus 10 protsenti, kiirusel 100 km/h juba 90 protsenti.
Seega pole ka imestada, et Transpordiameti korraldatud uuringust selgub, et viimase 12 kuu jooksul on kiirust ületanud juhtidest ligi viiendik ehk 72 000 kuni 108 000 juhti sattunud kiiruse ületamise tõttu ohtlikku olukorda.
Möödunud aastal läbi viidud uuringu kohaselt järgib peamistel asulavälistel magistraalteedel kehtivat kiiruspiirangut vaid 26 protsenti juhtidest (2021. aastal 27 protsenti) ning väiksematel maanteedel 36 protsenti juhtidest (2021. aastal 40 protsenti).
Kuigi kiiruse sobimatu valik on üks peamisi liiklusõnnetuste põhjuseid ja oluline tegur õnnetuste tagajärgede mõjutamisel, ei ole sõidukijuhtide kiiruskäitumine viimastel aastatel paranenud ning liiklemine meie teedel meenutab jätkuvalt kohati vene ruletti. Kui varasematel aastatel paranes kiiruskäitumine kolm kuni kaheksa protsenti, siis viimasel ajal on see trend peatunud. Samas muudaks just õige sõidukiiruse järgimine meie kõikide liiklemise turvalisemaks.