Kuigi võrreldes aastakümnetetaguse ajaga on liikluskäitumine Eestis paranenud, pole rahuloluks kaugeltki alust. Paljude õnnetuste põhjus peitub meil endiselt kiiruseületamises ning vaid kolmandik sõidukijuhte järgib piirkiirust.
Sisuturundus
Ohtlikud arvud – vaid kolmandik sõidukijuhte järgib piirkiirust
10. mai 2023, 15:26
Alustame headest uudistest. Kuigi Eestis on sõidukite arv 1991. aastaga võrreldes kolmekordistunud, on inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv nende aastatega märgatavalt vähenenud. 1991. aastal hukkus liikluses rekordilised 491 inimest, 2022. aastal registreeriti Eestis 50 liiklussurma.
Kõigi nende numbrite taga on taristu ja sõidukite ohutumaks muutumine ning kergliiklusteede lisandumine ja paranenud liikluskäitumine. Paraku on ka üks liikluses hukkunu liiast ning kahjuks on tõsiasi ka see, et meie käitumine liikluses jätab veel soovida, eriti suurimast lubatud sõidukiirusest kinnipidamise asjus.
2017. aastal toimus Eestis 1414 liiklusõnnetust, milles hukkus 48 ja sai vigastada 1734 inimest. 2022. aastal juhtus 1701 liiklusõnnetust, õnnetustes hukkus 50 ja viga sai 1921 inimest. Möödunud aastal juhtunud 47 surmaga lõppenud õnnetusest oli 13 õnnetuse puhul üks riskiteguritest kiirus ehk kiirus mängis suuremat või väiksemat rolli 21 protsendi surmaga lõppenud õnnetuste juures.
Transpordiameti 2022. aastal tellitud uuringu kohaselt sattus piirkiiruse ületamise tõttu aasta jooksul liiklusohtlikku olukorda 22 protsenti sõidukijuhtidest. Põhjused olid äkkpidurdused ning valgusfoori, liiklusmärgi, ratturi või jalakäija õigel ajal märkamata jätmine.
Kuigi kiiruseületamise ja liiklusõnnetuste vahel on otsene seos, on paljude autojuhtide arvates väike kiiruseületus täiesti enesestmõistetav. 2022. aastal sõidukijuhtide seas läbi viidud uuringu põhjal järgib kehtivat kiiruspiirangut põhiteedel 26 protsenti juhtidest, kusjuures veel 2021. aastal järgis kiiruspiirangut põhiteedel 27 protsenti juhtidest. Üle 5 km/h ületab suurimat lubatud sõidukiirust põhiteedel 29 protsenti liiklejaist, kusjuures 3 protsenti ületab kiirust üle 10 km/h. Suvekuudel, juunist septembrini ületab põhi- ja tugimaanteedel 90 km/h piirkiirust keskmiselt lausa iga teine juht. See tähendab, et kolmandik juhtidest sõidab teadlikult lubatust kiiremini.
Milleks üldse kiirust piirata?
2022. aastal viis Transpordiamet kiirust ületanud juhtide seas läbi küsitluse, kus 55 protsenti vastanutest kostis, et nende hinnangul on 10 km/h kiiruse ületamine aktsepteeritav. Kuidas ja miks siis üldse piirkiirused on kehtestatud? Toome lihtsa näite. Kui autojuht märkab takistust kiirusel 90 km/h, siis ainuüksi ühesekundilise reageerimisaja jooksul läbib auto 25 meetrit. Alles siis suudab juht hakata tegutsema, aga auto peatub 70–75 meetri pärast. Iga liigne kilomeeter kiirust pikendab auto peatumisteekonda, 110-kilomeetrise tunnikiiruse juures on peatumisteekond juba umbes 100 meetrit. Mida suurem on kiirus, seda raskemad on õnnetuse tagajärjed. Sõidukite laupkokkupõrke puhul kiirusel 70 km/h on hukkumise risk umbes 10 protsenti, kiirusel 100 km/h aga juba umbes 90 protsenti ehk ellujäämise võimalus on väga väike.
Ka asula 50 km/h piirkiirusel on põhjus. Asulakiirusel kuival asfaldil sõites on peatumisteekond 29 meetrit ja see on piisav, kui jalakäija või jalgrattur ilmub teele 30 meetrit eespool. 10 km/h kiiremini sõites on pidurdusteekond umbes 10 meetrit pikem ja kokkupõrkel jalakäijaga on auto kiirus veel umbes 40 km/h. Kuigi autosviibijad ei saa suuremaid vigastusi, lõpeb selline otsasõit jalakäijale enamasti raskete vigastustega. Kuigi paljud meist ei pea väikest kiiruseületamist teab mis kuriteoks, on sellel laias plaanis siiski kõrge hind. Piirkiirust järgides anname nii endale kui ka kaasliiklejatele võimaluse jõuda turvaliselt koju.
Kas kiire sõit on ajavõit?
Kiirustamise ja maanteedel kolonnidest möödasõitmise üks põhjus on jõuda kiiremini sihtpunkti. Ent kui suur on tegelik ajavõit? On välja arvutatud, et ideaalolukorras, kui maantee on täiesti tühi, kulub kiirusel 90 km/h saja kilomeetri läbimiseks kuus minutit rohkem kui sama maa läbimiseks kiirusel 100 km/h.
Reaalses elus on aja kokkuhoid tunduvalt väiksem, kiiruseületaja kulutab suure osa võidetavast ajast möödasõidu võimalust otsides ja kolonni vahele tagasi trügides.
Tegelikus liikluses tähendabki kiiruse ületamine 10 km/h võrra olulist möödasõitude arvu kasvu, millest omakorda saavad alguse paljud raskete tagajärgedega liiklusõnnetused. Enda arvates ka ainult natuke kiirust ületavad juhid seavad piirkiirusel liikuvatest kolonnidest möödasõite tehes pidevalt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu.