Kõigel on hind ehk kui palju kiiruseületamine tegelikult maksma läheb?

Foto: Shutterstock

Esmapilgul tundub väike kiiruseületamine liikluses üsna süütu ja kahjutu tegevus, mida paljud juhid vaevu isegi märkavad. Tegelikult võib näiliselt pisikese rikkumise hinnalipik olla ühiskonnale uskumatult kallis.

Paljude krooniliste kiiruseületajate hinnangul on 10 km/h kiiruse ületamine täiesti aktsepteeritav ja suurt süüd ei nähta. Paraku ei anta endale aru, et kiiruseületus juba 1 km/h võrra suurendab liiklusõnnetusse sattumise riski kolme protsendi võrra ehk esmalt süütu kiiruseületus kasvatab õnnetusse sattumise riski kolmandiku võrra.

Liikluses laialt levinud kiiruseületamise probleem toob endaga kaasa tõsisemaid tagajärgi, kui võiks esialgu arvata. Viimase 12 kuu jooksul on liiklusohtlikku olukorda sattunud viiendik kiirust ületanud sõidukijuhtidest ehk ligikaudu 72 000 – 108 000 sõidukijuhti. Samuti on avariisse sattunud 0,6 protsenti kiirust ületanud sõidukijuhtidest, mis tähendab kuni 7000 sõidukijuhti.

Iga liikluses hukkunu või vigastatu on tragöödia tema lähedaste jaoks, kuid sellel on ka laiem ühiskondlik mõõde. Globaalselt ulatuvad liiklusõnnetustega seotud kogukulud igal aastal peaaegu 518 miljardi dollarini, moodustades riikide sisemajanduslikust koguproduktist (SKP) märgatava osa. Euroopa riikides jäävad liiklusõnnetuste kulud keskmiselt 0,4 kuni 4,1 protsendi vahemikku riigi SKPst. 2019. aastal Euroopa Komisjoni avaldatud transpordi väliskulude käsiraamatu järgi kulus ühe liiklussurma peale 1,7 (Bulgaarias) kuni 6,5 miljonit eurot (Luksemburgis).

Kui palju see meile maksma läheb?

2012. aastal koostas Taltechi professor Ott Koppel Transpordiameti tellimusel teadustöö, milles uuriti liiklusõnnetuste ühiskonnale põhjustatud kahjusid. Uuringus prognoositi Eesti liiklusõnnetuste kogukahju aastateks 2012–2016.

Samal aastal moodustasid Eesti liiklusõnnetuste kogukulud (st arvestades kaotatud inimväärtust, elukvaliteedi langust jne) 1,43 protsenti SKPst. Eesti SKP oli tol aastal 19,4 miljardit eurot, mis tähendab, et liiklusõnnetuste tekitatud kahju oli 277,1 miljonit eurot. Võrdluseks: Eesti tõstis tol aastal hüppeliselt kaitsekulusid 340,6 miljoni euroni.

Kui rakendada sama suhtarvu 2022. aastale, mil Eesti SKP oli juba 25,7 miljardit eurot, oleks liiklusõnnetustest tekitatud kogukahju olnud 367,5 miljonit eurot. See tõestab, et liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivad kulud ühiskonnale on märkimisväärsed.

2018. korraldatud uuringu kohaselt oli liiklusõnnetuses hukkunu hind ühiskonnale 2,21 miljonit eurot ja vigastatu hind 18 244 eurot. Kuna 2022. aastal hukkus liikluses 50 ja sai viga 1919 inimest, siis oli ainuüksi see hinnalipik valusalt karm – ühtekokku ligi 146 miljonit eurot, kuid siia lisanduvad veel õnnetustes invaliidistumisega kaasnevad kulud.

Seega aitaks isegi väike muudatus meie liikluskultuuris muuta ühiskonda nii turvalisemaks kui ka jõukamaks.

EL28 keskmine liiklusõnnetustest põhjustatud kahju vigastuste raskusastmete kaupa (eurodes)

Hukkunu, raskesti vigastatu (kauem kui 24h statsionaarsel ravil viibinud liiklusõnnetuses kannatanu), kergelt vigastatu (kõik kannatanud, v.a hukkunud ja raskesti vigastatud)