Piirkiirusel on põhjus ehk miks peab kiirust ohjama?

Eestis on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel peamiselt 90 km/h, kuid pole tõenäoliselt mitte ühtegi autojuhti, kes poleks maanteel sõites ja kiirust piiravat märki nähes mõelnud, et miks on mõnes kohas kiirust tõstetud, teises jällegi mitte. Uurime, millest need piirangud tingitud on.

Eestis on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. 2 + 2 teedel võib sõita kuni 110 km/h või kohati ka 120 km/h ja 2 + 1 teedel kuni 100 km/h. Samas esineb ka lõike, kus suvel kiirust ei tõsteta. Kuid millest on tulnud piirang 90 km/h?

„See on vist pärit eelmisest aastasajast. 1973. aastal oli Ameerika Ühendriikide suur kütusekriis. Ameerika autod on teadupärast võimsa mootoriga ja kulutavad palju kütust, eriti siis, kui sõita suurtel kiirustel, ning nii otsustati viia sisse kiiruse ülempiir 55 miili tunnis ehk 90 kilomeetrit tunnis. Arvan, et sealt see levis. Ka toonane Nõukogude Liit võttis selle omaks ja nii on ta meil jäänudki,“ rääkis Transpordiameti liiklusekspert Villu Vane.

Ta lisas, et üks põhjuseid on seotud ka tee-ehitusega. Teed on ehitatud teatud maksimumkiirust arvestades ja samas on piirangud vajalikud ka ühtlase liiklusvoo jaoks. Lisaks eelmainitule rakendatakse kohtpiiranguid, nagu näiteks jalakäijatega aladel või järskudes kurvides.

Villu Vane lisas, et kiirust saab tõsta seal, kus on suurema kiirusega ohutum sõita. Nii on meil ju kiirust tõstetud 2 + 1 sõidurajaga teelõikudel ja 2 + 2 sõidurajaga teelõikudel. Samuti saab aastakümneid suviti kiiremini sõita nendel teelõikudel, kus on ohutu ning kus on sõiduteel keskpiire ja teeservas loomatarad. „Lõppude lõpuks, kui teekate ja muud parameetrid on väga head ning tee on ehitatud suuremale kiirusele, saabki seal sõita kiiremini. Aga paraku on meil selliseid teelõike veel üsna vähe,“ tõdes Vane.

Kiiruseületamist peetakse enesestmõistetavaks

Möödunud aastal toimus Eestis 1699 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1919 inimest. Hukkunutega liiklusõnnetusi oli 47, neis jättis elu 50 inimest. Toimus 23 ülirasket liiklusõnnetust, kus peamine riskifaktor oli lubatud kiiruse ületamine või liiklusolude kohta liiga suur kiirus. Vähe sellest – piirkiiruse ületamise tõttu sattus 2022. aastal liiklusohtlikku olukorda 22 protsenti kiirust ületanud sõidukijuhtidest. Põhjus peitub selles, et juba väike kiiruseületamine mõjutab märgatavalt liiklusõnnetuse riski ja tagajärgede raskusastet. Kiiruse kasv ühe kilomeetri võrra tunnis suurendab inimkannatanuga liiklusõnnetuse toimumise riski kolme protsendi võrra.

Samas järgib 2022. aastal sõidukijuhtide seas läbi viidud küsitluse põhjal kehtivat kiiruspiirangut vaid iga neljas juht ja väiksematel maanteedel iga kolmas. Juunist septembrini kiiruseületajate arv enamasti suureneb ja siis ületab suurematel maanteedel kiirust keskmiselt iga teine juht.

Politsei mõõdab kiirust ja korraldab erinevaid politseioperatsioone, aga ilmselgelt ei jõua mundrikandjad kõikjale. Liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss rääkis, et politsei teeb liiklusjärelevalvet avalikult või varjatult, olles väljas eravärvides sõidukiga. Samuti mõõdetakse kiirust nii statsionaarse kui ka mobiilse kiirusmõõteseadmega. „Neid variante võib kombineerida, samuti võivad oma kiirusmõõteseadmeid paigaldada kohalikud omavalitsused ja Transpordiamet,“ rääkis ta.

Seejuures arvestab politsei kiirusemõõtmise kohavalikul ka seal toimunud õnnetuste arvu. „Erinevaid kohti vaatame selle järgi, kus on liiklusõnnetusi rohkem toimunud,“ rääkis ta. „Linnas on äärmiselt oluline, et kiirused püsiksid ikkagi lubatu piires, sest liiklusõnnetuste puhul on sõidukiirus üks suurimaid murekohti.“

Villu Vane tõi näitena järgmise arvutuse. „Kui auto liigub 90 kilomeetrit tunnis, siis ta läbib sekundis 25 meetrit. Kiirusel 120 km/h on ühes sekundis läbitud vahemaa 33 meetrit ehk mida suurem kiirus, seda pikema maa liigub auto juhi reageerimise ajal. See tähendab, et ühel hetkel saab lihtsalt aeg otsa ja juht ei suuda kokkupõrget vältida, lisaks suureneb peatumisteekond. Kui 90 kilomeetrit tunnis liikuva auto peatumisteekond on 70 meetrit, siis 110 km/h kiirusega liikuva auto peatumisteekond on 97 meetrit.“

Mida suurem on kiirus, seda tugevam jõud mõjub ka sõidukitele ja seal viibivatele inimestele. Kokkupõrkel kiirusel 50 km/h mõjub inimesele jõud, mis on võrdne kukkumisega neljandalt korruselt. Kokkupõrkel kiirusel 100 km/h mõjub 14. korruselt kukkumisega võrreldav jõud.

Vähe sellest – mida kiiremini auto sõidab, seda enam aheneb ka juhi vaateväli ja ta ei näe enam, mis kõrval toimub. Kuna vaateväli on kitsas, võib märkamata jääda kraavist teele hüppav metsloom või teed ületav jalakäija.

Turvaline liiklemine algab meist endist ja kiiruse piiramisel on väga selge põhjus.