Elektritõukerattad: kas kiire transpordivahend või kasvav oht liikluses?

Foto: Shutterstock

Suvesoe on toonud tänavatele elektrilised tõukerattad ja paraku ei möödu pea päevagi, mil mõni neist ei satuks liiklusõnnetusse. Mis on selle põhjus?

Eestis on elektrilised tõukerattad olnud liikluses juba alates 2019. aastast ja võib öelda, et esimesed lastehaigused on seoses nendega läbi põetud. Siiski on elektritõukeratastega seotud liiklusõnnetuste arv ikka murettekitavalt suur. Vähe sellest, tegu on pahatihti üsna raskete liiklusõnnetustega, mis lõpevad ratturitele haiglaraviga. Kui küsida ERGO kindlustuse kahjukäsitlusvaldkonna juhilt Caterina Lepvaltsilt tõsisemate õnnetuste kohta, mis on jõudnud kindlustuse lauale, siis tõi ta välja õnnetused, kus märksõnad olid alkohol, piiratud nähtavus ja äärekivi.

„Nii näiteks oli meil kahjujuhtum, kus õnnetus juhtus elektritõukerattaga ristmikku ületades, juht kukkus näoga vastu äärekivi,“ rääkis Lepvalts, lisades, et üks õnnetuse põhjuseid peitus tõenäoliselt ka juhi tarbitud alkoholis.

Raskematest õnnetusest tõi ta esile juhtumi, kus tõukeratta juht sõitis pimedas vastu äärekivi ning kukkus sedavõrd õnnetult, et murdis õlavarreluu ja sai peahaavu. Sarnaseid juhtumeid on ERGO kahjukäsitlejad fikseerinud veel, näiteks pole rattur õigel ajal märganud teel olevat takistust ja tulemused on kurvad.

PPA pressiesindaja Ragne Keisk lisas, et suuremad murekohad kergliikurite puhul on kiirus, joobes sõitmine, mitmekesi sõitmine ja turvavarustuse mittekasutamine. „Mure suuruse poolest on need just sellises järjekorras,“ täpsustas ta.

Seda kinnitab ka statistika, mille kohaselt tehakse enim liiklusõnnetusega lõppenud sõite nädalavahetusel, õhtustel ja öistel tundidel, seejuures õnnetustesse sattunud kergliikurite juhtidest on ainult pooled kained. Samuti ei kasutanud eelmisel aastal turvavarustust 26 protsenti õnnetusse sattunud juhtidest.

Õnnetuste arv tõusuteel

Statistikat kergliikuritega toimunud õnnetuste kohta hakati koguma alles 2021. aastast – toona toimus nendega 223 liiklusõnnetust, milles sai viga 230 inimest, neist 29 raskelt. 2022. aastal toimus kergliikuritega juba 349 õnnetust, milles viga sai 356 inimest, neist raskelt 60 ja hukkus 1 inimene.

Tänavu on kergliikurid põhjustanud kokku 29 õnnetust, kus viiel juhul oli kergliikurit juhtinud isik joobes, mistõttu võib neid Ragne Keiski sõnu lugeda õnnetusteks, mis hüüdsid tulles.

Üks peamine põhjus kergliikuritega toimunud liiklusõnnetustes oli liiga suur kiirus, mis nõudis isegi seadusandja sekkumist. Alates 2021. aastast on elektriliste tõukerataste maksimaalne lubatud kiirus 25 km/h, kuid seda juhul, kui valitud kiirust toetab taristu.

Nii näiteks peab elektrilise tõukeratta piirkiirus olema õuealadel maksimaalselt 20 km/h ning ka kella 21–7 vahel tuleb hoida kiirus aeglasem. Kitsamatel tänavatel ning rahvarohketes kohtades tuleb valida sootuks jalakäija kiirus 3–5 km/h.

Kahjuks ei pea paljud nendest piirangutest kinni, mistõttu pole ime, kui 2019. aastal Norstati tehtud uuringust selgus, et 53 protsenti tallinlastest ja 40 protsenti teiste suuremate linnade elanikest tunneb end elektritõukerataste tõttu ohustatuna.

Elektritõukerattajuhi viis käsku

Kergliikuriga/elektritõukerattaga sõites peab juht olema kaine.

Tõukerattal sõidetakse üksi, mitmekesi sõites kaob juhil näiteks äkkpidurdusel sõiduki üle kontroll.

Kuni 16. eluaastani peab sõites kandma kiivrit, vanematel on see soovituslik.

Tõukerattaga peab liikuma paremal pool teeääres.

Jalakäijate vahel tuleb liikuda jalakäija kiirusel.