Lihtne reegel turvaliseks kulgemiseks – mõtle nagu kaasliiklejad

Foto: Shutterstock

Meie tänavatele peavad samaaegselt ära mahtuma nii autojuhid, jalakäijad kui ka ratturid ning elektriliste tõukeratastega sõitjad. Kuidas aga taolises liikluskeerises turvaliselt liigelda, kui mõned liiklejad tõlgendavad eeskirju üsna loominguliselt? Vastus on lihtne – mõtle nagu kaasliiklejad!

Kätlin on noor ema, kes liigub sageli lapsevankriga Tallinna tänavatel, kuid ta ei tee saladust, et väga ta seda ei naudi. „Jalakäijana liigeldes tunnen ennast ebakindlalt, sest kardan kõnniteedel sõitvaid rattureid, kuna nende kiirused on minu kui jalakäija jaoks liialt suured,“ rääkis ta.

Tema jaoks pole lahendus ka ühistransport, kuna lapsekäruga ühistranspordis liikuda on paras seiklus, kus noorel emal tuleb taluda kohati nii bussijuhtide ükskõiksust kui ka kaasreisijate meelepaha.

„Ainukese lahendusena jääbki linnas liigelda autoga, kuid paraku on mul olnud ehmatav kokkupõrge ratturiga, kes sõitis mulle ülekäigurajal sõna otseses mõttes ette,“ meenutas ta vahejuhtumit, kus õnnetuse põhjustaja pääses õnneks vigastusteta.

Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Darja Lukašenko-Tšistotin tõdes, et suur osa liikluse probleemidest on peidus üksteisega mittearvestamises. „Ühel pool on ratturid, kes arvavad, et neil on igal pool eesõigus, kes ei tunne alati liikluseeskirju ja kes eiravad elementaarseid viisakusreegleid,“ rääkis ta. „Teisalt on autojuhid ja jalakäijad, kes mõnikord käituvad trotsist ratturite suhtes nii, nagu ei peaks võib-olla käituma.“

Üks kurjajuur on elektritõukerataste puhul kiirus ja kuigi alates 2021. aastast on elektriliste tõukerataste maksimaalne lubatud kiirus 25 km/h, on ka see kõnniteedel sõitmiseks ja sõiduteed ületamiseks liialt suur. Pole harukordsed juhtumid, kus tõukerattur siseneb suurel kiirusel pimenurka, märkamata seal vastutulevat jalakäijat, või ületab autojuhi jaoks täiesti ootamatult tõukerattaga sõites ülekäigurada.

„Kuna paljudel tõukerattajuhtidel pole autojuhtimise kogemust, ei hooma nad, kui keeruline on sõidukijuhil reageerida, kui järsku sõidab ülekäigurajale suurel kiirusel tõukeratas,“ rääkis Darja Lukašenko-Tšistotin. „Isegi kui autojuht sõidab õige piirkiirusega ja reageerib kohe, pole midagi parata, sest füüsika vastu ei saa – autol on arvestatav peatumisteekond ja õnnetus on seega vältimatu.“

Darja Lukašenko-Tšistotin lisas, et paljud õnnetused oleksid olemata, kui sõitjad järgiksid elementaarset liikluskultuuri: sõidaks paremal teeservas, annaksid endast märku, kui lähenevad ees liikuvale jalakäijale jne.

Õnnetuste arv tõusuteel

Olukorra tõsidusest annab aimu fakt, et ainuüksi Harjumaal registreeriti 2022. aastal 255 kannatanuga liiklusõnnetust, mille üks osapool oli kergliikurijuht. Paraku on see arv vaid jäämäe tipp. Pärast erinevaid kukkumisi meditsiinilist abi saanud ratturite arv on märgatavalt suurem – kui Tallinnas sai mullu tõuksiõnnetustes viga 234 inimest, siis Tallinna kiirabi andmetel andsid nad mullu esmaabi 448 inimesele, kes olid viga saanud erinevates kergliikuritega seotud õnnetustes.

Tartus on linnavalitsus võtnud rattakultuuri arendamise oma südameasjaks, kuid siingi pole rataste ja tõuksidega kaasnevad probleemid tundmatud. Tartu abilinnapea Raimond Tamm nägi probleemile ühe lahendusena kõnniteedest eraldiseisvate rattateede rajamist, et luua jalakäijatele, sõidukitele ja ratturitele ohutu tänavaruum.

Kõige olulisem on Raimond Tamme sõnul liiklusharidus. „Liikluskultuur peab olema kõikide liiklejatega arvestav. Tõukerattajuht peab arvestama teistega ning ka autojuhid peavad arvestama kergliikuritega. Probleem ei ole ainult lohakalt pargitud tõukeratastes, vaid ka näiteks jalgrattateedele pargitud autodes,“ ütles abilinnapea, kelle sõnul saame juba praegu turvalisemalt liigelda, kui arvestame liikluses igapäevaselt üksteisega.

Elektrilise tõukerattaga liigeldes oled sa juht, kellele kehtivad juhi reeglid!

Kergliikuriga/elektrilise tõukerattaga liikudes pead olema kaine.

Elektrilise tõukerattaga sõites peab olema sõidukil üksi.

Kiivri kandmine on kohustuslik kuni 16-aastaseks saamiseni, vanematele juhtidele soovituslik.

Sõites ei tegelda elektritõukerattal kõrvaliste tegevustega, ei sõideta käed lahti ega kasutata kõrvaklappe.

NB! Võimsusega üle ühe kilovati (kW) ja valmistajakiirusega üle 25 kilomeetri tunnis (km/h) elektritõukerattaid liikluses kasutada enam ei tohi, kuna riigikohtu lahendi kohaselt on need seaduse mõttes mootorsõidukid, millega teel liiklemiseks on vaja juhtimisõigust ja mis tuleb eelnevalt ka registreerida.