Karm tõsiasi: rasked ajad majanduses kasvatavad joobes juhtide arvu

Foto: Shutterstock

Enamus eksperte on ühel meelel, et joobes rooli istumine on eelkõige sotsiaalne probleem. Politseikolonelleitnant Sirle Loigo tõi välja ka otsese seose riigis valitseva majandusliku olukorra ja joobes juhtimise vahel: majanduslikult rasketel aegadel tarvitatakse rohkem alkoholi ja istutakse ka joobes peaga rooli.

Tänavu on politsei kontrollinud juhtide kainust 21 protsenti enam kui mullu samal ajal ja tulemused on kurvad – tabatud on 5 protsenti rohkem joobes juhte. Ainuke hea uudis on, et õnnetusi on mullusega võrreldes joobes juhtide süü tõttu mullusest vähem. „Pikka aega seisis tabatud joobes juhtide arv ühtlase platoo peal 6500–7000 vahel, kuid eelmisel aastal tabasime 550 joobes juhti enam ja see on juba väga suur kasv,“ rääkis politseikolonelleitnant Sirle Loigo. „Minu arvates on üks põhjustest majanduslikud probleemid, sest sellega kaasneb mure ja depressioon, mida siis uputatakse pudelipõhja.“

„Politsei panus on järelevalve, kuid sellega probleemi ei lahenda, sest meie mure pole roolijoodikud, vaid joodikud roolis,“ lisas ta.

Paraku on paljud neist, kes on istunud joobes autorooli, juba sõltlased. Siinkohal tõdes Sirle Loigo, et nende mõjutamiseks väga palju enam võimalusi pole. Neilt võib võtta juhiloa või mõista neile reaalne vanglakaristus, kuid sellegipoolest istuvad nad ikka ja jälle joobes autorooli. Seni, kuni ei tegeleta juurpõhjusega, olukord ei parane.

Politsei saadab need joobes juhid, kellel pole väljakujunenud sõltuvust, liiklusohutusprogrammi KOJU, kus vaadatakse üle juhtide alkoholi tarbimise harjumused. Kuid ka see on juba tagajärgedega tegelemine. Sellest, et inimesel on alkoholiga probleem, saavad esimesena aru tema lähedased, sõbrad ja töökaaslased ning just siinkohal on neil õige aeg sekkuda.

„Näeme oma töös, et kõik teadsid, kuidas sõber või lähedane on sõitnud purjus peaga, kuid sageli loodetakse, et ta saab oma sõidu nii tehtud, et ei jää politseile vahele,“ rääkis Loigo. „Kuid nad ei mõtle, mis saab siis, kui juhtub õnnetus. Lihtne lahendus on, et inimene hukkub – siis jääb lähedastele kaotusvalu –, aga kui ta tapab veel kellegi või vigastab end, siis rikub ta ära ka paljude teiste inimeste elu, sealhulgas oma lähedaste oma, kes peavad teda võib-olla elu lõpuni hooldama.“

Kuidas takistada joobes juhti?

Kui on näha, et lähedase suhted hakkavad alkoholiga juba liiga lähedaseks saama, tuleb pöörduda abi saamiseks spetsialistide poole, sest igal probleemil, sh joomisel, on põhjus. Mida aga teha, kui sõber või lähedane tahab joobes peaga rooli istuda? Kuidas teda takistada? Sirle Loigo ütles, et loomulikult võiks ju soovitada peita võtmeid, kuid alati see ei toimi. Kõige mõistlikum on helistada häirekeskusesse ja teada anda, et keegi läks purjus peaga autot juhtides liikluskeerisesse. Kahjuks võib joobes juhi takistamine lõppeda traagiliselt takistajale endale. Siinkohal on kurb näide kurikuulus Mikk Tarraste, kes tappis teda rooli istumast takistada püüdva mootorratturi.

Inimesed teavitavad politseid joobes juhtidest omajagu. Aastas tehakse keskmiselt 10 000 kõnet, kusjuures kõige enam laekub kõnesid – umbes 1200 kuus – suvekuudel. Kui palju on helistajate seas sõpru või lähedasi, selle kohta politsei eraldi statistikat ei pea. Küll aga näitab statistika selgelt seda, et alati kasvab teavituste arv hüppeliselt pärast mõnda traagilist õnnetust, mille on põhjustanud roolijoodik. Nii näiteks hakati politseid rohkem teavitama joobes juhtidest pärast Saaremaal aset leidnud traagilist õnnetust, kus roolijoodiku süül hukkus kolm inimest ja kus hiljem selgus, et kogukond teadis, et mees sõidab pidevalt purjus peaga, kuid ei võtnud midagi ette.

Politsei tervitab ettepanekut tühistada roolijoodiku tervisetõend ja saata ta uuesti tervisekontrolli. Sirle Loigo hinnangul on sellel ka üldpreventiivne mõju, kuna joobes autojuht teab juba, et vahelejäämise korral ähvardab teda loast ilma jäämine.