Joobes juhid liikluses – mis aitaks probleemi vähendada?

Eestimaa teedel liigub kahjuks liiga palju surmakutsareid, kelle ühiseks nimetajaks on joove. Olgu selleks siis narko- või alkoholijoove ja kahjuks ei möödu päevagi, kui Eestimaa teedel ei tabata mõnda roolijoodikut. Tabatud purjus juhtide arv on aga tõenäoliselt kõigest jäämäe tipp. Tegelikult liigub meie teedel roolijoodikuid kahjuks palju rohkem.

Möödunud aastal oli tervelt 34 protsenti surmaga lõppenud õnnetustest seotud joobega. 2022. aasta küsitlusuuringu järgi on viimase 12 kuu jooksul enda sõnul mootorsõidukit juhtinud alko- või narkojoobes 1,4 protsenti sõidukijuhtidest. Neist ligi neljandik on juhtinud sõidukit alkoholi mõju all enam kui ühel korral. Transpordiameti liiklusekspert Villu Vane sõnul näitavad need numbrid, et kuigi olukord on viimastel aastatel küll veidi paranenud, on see endiselt väga hull. Küsitlusuuringut kinnitab ka politseistatistika, mille kohaselt on joobes juhtide osakaal liikluses ümmarguselt üks protsent.

„Kui ma sõidan Tallinnast Pärnusse või Tallinnast Tartusse, siis on kindel, et kohtan teel mõnda joobes juhti,“ ütles Vane. Ta lisas, et aastakümnetega on olukord natukene paremaks läinud, sest kui politsei kunagi alustas „Kõik puhuvad“ politseioperatsioone, oli sajast kontrollitust alkoholi tarvitanud suisa kolm või neli. Seega on olukord läinud veidi paremaks ja ka nende liiklusõnnetuste arv, kus üks osaleja on alkoholi tarvitanud, on aastakümnetega natuke vähenenud.

„Ma olen optimist ja usun, et liigume ikkagi sinnapoole, et purjus juhtide arv hakkab aasta-aastalt vähenema, sest tervislikud eluviisid on oluliselt laiemalt levinud, mistõttu usun ka, et mõtlemine, kus alkohol ja rool ei sobi kokku, levib järjest enam,“ sõnas Villu Vane.

Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvetalituse juht Taavi Kirss rääkis, et politsei kontrollis eelmisel aastal 902 027 juhti. Neist kriminaalses joobes oli 2376, joobes 2496 ja 1710 juhil oli alkoholisisaldus üle piirmäära. Suuremad politsei poolt fikseeritud joobed on ulatunud aga suisa viie promilli kanti.

Paljudel roolijoodikutel alkoprobleem

Eestis kehtib praktiliselt nulltolerants joobes juhtimise suhtes. Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi rohkem kui 0,2 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus rohkem kui 0,1 milligrammi. Kuid miks ikkagi inimesed lähevad joobes peaga juhtima?

„Me arvame tegelikult, et väga paljudel inimestel on alkoholiga probleem ja kui sa ei saa hommikuks enam kaineks, siis see on tegelikult juba probleem. Oleme väga tänulikud kõikidele lähedastele, kes annavad meile teada, kui selline joobes juht sõitma läheb,“ rääkis Taavi Kirss.

Küsimusele, mis on roolijoodikute peamised vabandused, vastas Kirss, et neid on erinevaid, ent olukorda ilmestavad hästi ühe joobes juhi sõnad, et ta sõitis, kuni suutis ja andis siis juhtimise üle teisele, kes oli vähem joobes. „Siin on tegemist inimeste alkoholiprobleemiga ja see on tegelikult päris kurb vaatepilt,“ lisas ta.

Politsei tabab palju joobes juhte eriti nädalavahetusel, mil inimesed lähevad peole ega suuda enda hulgast valida kainet juhti ja nii istutakse purjus peaga rooli. Samuti on politsei jaoks töised esmaspäeva hommikud, kus pärast pidutsemist pole veel jõutud kaineks saada, ent sellegipoolest minnakse rooli.

Kui kiiresti saab kaineks?

Villu Vane sõnul põletab inimene alkoholi kiirusega üks gramm 10 kilo kohta tunnis, mis tähendab, et keskmine kaheksakümnekilone mees võiks pärast viie protsendilise õlle joomist kahe ja poole tunni pärast öelda, et ta on kaine. Võiks, kuid siin on üks aga. Tegelikult sõltub alkoholi põletamise kiirus soost, vanusest, tervisest, jne. „Üks ja kindel valem on, et kui tarvitad alkoholi, siis ei juhi autot. Ei ole mõtet eksperimenteerida,“ toonitas liiklusekspert.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2 kuni 1,49 mg/l ehk kõnekeeles promilli, võib teda väärteo korras karistada kuni 1200 euro suure rahatrahvi, kuni kolmekümnepäevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks. Kui juht on aga narkojoobes või tema veres on vähemalt 1,5 milligrammi alkoholi, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30 kuni 500 päevamäära suuruse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti võib konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Telenägu Robert Rool, kes on enda sõnul tõeline autosõltlane ja liigub töö pärast palju ringi, rääkis, et omal ajal „Krimi“ saadet tehes jäi pilti palju roolijoodikuid, aga õnneks on nüüd kümne aasta jooksul, mis ta liiklust on jälginud, olukord kõvasti paremaks läinud. Kuid sellegipoolest ei möödu praegugi pea ühtegi politseireidi, mil ei tabataks joobes juhte.

Suurepärane võimalus aru saada, mida alkohol meiega teeb, on panna pähe nö promilliprillid, mis tekivad sama tunde, kui 1,3 - 1,5 promillise joobe puhul. Selgub, et selle joobeastmega on raskendatud isegi aeglaselt sirgelt liikumine. Autojuhil pärsib isegi väike kogus alkoholi veres otsustusvõimet, tähelepanu ja reaktsioonikiirust, tekivad probleemid kiiruste ja vahemaa hindamisel. Vaateväli muutub kitsamaks, mis tähendab, et külgedel toimuvat enam ei tajuta.

Liikluspsühholoog dr. Gunnar Meinhard rääkis, et joobes juhtimisel alaneb inimese kognitiivne võimekus, mis tähendab, et kõik juhtimiseks vajalikud võimekuselemendid alanevad. „Näiteks orienteerumisvõime, tähelepanuvõime, keskendumisvõime, reaktsiooniaeg. Kõik see läheb suhteliselt nigelaks ja sellest tulenevalt on õnnetused kerged juhtuma,“ rääkis ta.

Kui paljudel roolist tabatud ja joobetunnustega juhtidel esineb alkoholitarvitamise häire? Dr Meinhard ütles, et nendel isikutel, kellel on kriminaalne joove, on väga paljudel võimalik tuvastada ka alkoholi tarbimise häire kuni sõltuvushäireni välja. Väärteo korras tabatud juhtidest on see protsent kindlasti väiksem, aga ka nende seas on alkoholitarbimise probleemidega isikuid päris palju.

Aastal 2016 käivitati Eestis pilootprojekt, mille raames said inimesed, kes esmakordselt kriminaalses joobes sõidukijuhtimisega vahele jäid, võimaluse oportuniteediga menetluse lõpetamiseks. Seda aga tingimusel läbida rehabilitatsiooniprogramm „Korralik juht“. Rehabilitatsiooniprogramm on välja töötatud teaduslikel alustel, seda viivad läbi psühholoogiaharidusega inimesed, kes on saanud ka liikluspsühholoogilise ettevalmistuse ning tegemist on standardiseeritud kursusega, kus iga tegevus on väga täpselt paika pandud. Kursusele saadetakse tabatud juhid Politsei-Piirivalveameti ja prokuratuuri valiku alusel.

Kursus kestab ühe kuu, kus on neli kohtumist ja vahepeal tehakse ka kodutöid, kus vaadeldakse enda käitumis- ja tarbimisharjumusi. Mis puutub vahepeal alkoholitarbimisse, siis võetakse kursusel osalejatelt vereproovid, et vaadata, kas alkoholitarbimine on kursuse ajal tavapärane või on liiale mindud. Praeguseks on kursust läbinud juba sajad inimesed ja tagasilangenute protsent on jäänud alla 30.

Kuidas aga vältida, et keegi sõpradest ei läheks joobes peaga rooli? Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvetalituse juht Taavi Kirss ütles, et siin on kaks võimalust: kas suudate ise takistada või kui kui näete, et olukord võib minna liiga agressiivseks, tuleb helistada 112 ja politseipatrull kõrvaldab juhi liiklusest.

Võib öelda, et Eesti inimestel on selgroogu, kuna möödunud aastal läbiviidud küsitlusest selgus, et joobes juhti on takistanud või püüdnud takistada rooli istumast 43 protsenti vastanuist. Neist 14 protsenti on valmis takistama ka võõraid. Aastatega on inimeste valmisolek joobes sõidukijuhtimise tõkestamiseks kasvanud, mis tõenäoliselt on aidanud kaasa sõiduki joobes juhtimise vähenemisele.