/nginx/o/2022/05/05/14528755t1h6a70.png)
/nginx/o/2023/07/31/15492305t1hacc5.jpg)
Kui autod ja jalgrattad on meist enamiku jaoks igapäevased sõiduvahendid, siis mootorratas on paljude juhtide jaoks midagi palju enamat – see on segu romantikast ja sõnulseletamatust vabaduse tundest. Paraku on vabadusel ka varjukülg, sest just mootorrattajuhil on tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse 23 korda suurem kui autojuhil.
Eestis on viimase viie aasta jooksul (2018–2022) liikluses surma saanud 23 kaherattalise mootorsõiduki juhti ja 770 on saanud raskesti vigastada. Kuna meie kliimas sõidetakse kaherattaliste mootorsõidukitega peamiselt suvekuudel, tähendab see, et motohooajal toimub nendega keskmiselt pea iga päev mõni õnnetus.
Ka statistika on karm: kui sõiduautojuhi osalusel toimub Eesti liikluses raskem õnnetus aastas keskmiselt iga 12 500 läbisõidetud kilomeetri kohta, siis mootorratturit ootab raskem õnnetus keskmiselt 550 km kohta. Inimkannatanuga liiklusõnnetuse tagajärjed on mopeedijuhtidele ja mootorratturitele kaks korda raskemad: peaaegu iga kolmas nende osalusel toimunud inimkannatanuga liiklusõnnetus lõpeb kas surma või raske vigastusega, mille tõttu viibib kannatanu haiglas kauem kui 24 tundi. Seega statistiliselt on igal mootorratturil tõenäosus kasvõi kord sattuda hooaja vältel õnnetusse. Karm, kas pole?
Riskifaktoriks kiirus ja liigne enesekindlus
2021. aastal hukkus Euroopas liiklusõnnetustes 3891 mootorratta- ja mopeedijuhi. Tõsi küll, tegemist on neljandiku võrra väiksema arvuga kui 2011. aastal, mil hukkus 5216 mootorratta- ja mopeedijuhti. Samal ajal vähenes aga EL-is liikluses hukkunute koguarv kolmandiku võrra, mis tähendab, et kaherattaliste mootorsõidukitega juhtunud õnnetuste arv väheneb teistest liiklusõnnetuste liikidest aeglasemalt.
Millised on siis peamised riskitegurid? Surmaga lõppenud liiklusõnnetustest valdav enamus on ühesõidukiõnnetused või kokkupõrked sõiduautodega. Samuti võib öelda, et mootorrattaohutus on suures osas meeste probleem, kuna mootorratturite surmajuhtumitest moodustasid 92 protsenti meessoost sõitjad. Mopeedikasutajate surmajuhtumid järgivad sarnast trendi ja seal olid hukkunutest 86 protsenti mehed.
Üks peamisi riskitegureid mootorrataste õnnetuste juures on vaieldamatult valesti valitud kiirus. Euroopa Komisjoni tellitud Safer Wheelsi uuringus selgus, et liiga suur kiirus põhjustas 22 protsenti õnnetustest. Lisaks põhjustasid arvestataval hulgal õnnetusi n-ö vaatlusvead, kus juht enda sõnul „vaatas, aga ei näinud“, ja neljandiku õnnetusi põhjustas kurvis kontrolli kaotamine mootorratta üle.
Neid andmeid kinnitavad ka Hollandis ja Iirimaal läbi viidud uuringud, mille kohaselt Hollandis põhjustas ebasobiv kiirus kuni 28 protsenti kõigist mootorratastega või mopeedidega aset leidnud õnnetustest. Iirimaal viidi 2019. aastal läbi uuring, mille kohaselt ületas aastatel 2015–2019 liiklusõnnetustes hukkunud mootorratta- ja mopeedijuhtidest 40 protsenti kiirust.
Turvalise sõidu rusikareeglid
Vaadates Eestis viimase viie aasta kaherattaliste mootorsõidukitega aset leidnud õnnetusi, joonistub põhjustena välja selge muster. Valdav osa õnnetustest juhtus kiiruse ületamise või teegeomeetria, teekatte ja ilmaolude kohta liiga suure kiiruse tõttu. Samuti põhjustasid õnnetusi järsud pidurdamised ja sõiduki üle kontrolli kaotamine eelkõige pinnatud kergkattega teedel ning vähene juhtimiskogemus võimsa sõiduki juhtimisel.
Õnnetusi põhjustas ka teiste liiklejate tähelepanematus, ent siingi oli peamine mõjutegur kaherattalise sõiduki liigne kiirus, kuna see mõjutab ka nähtavust. Õnnetuste raskust mõjutas samuti valesti kasutatud või ebapiisav turvavarustus.
Õnneks on meie mootorratturid teadlikud turvavarustuse olulisusest: keskmine mootorrattur kasutab umbes seitset erinevat turvavarustuse elementi.
Mida tuleb teada turvavarustuse valikul?
Motovarustust valides pole mõtet kokku hoida, sest kokkuhoid kipub tulema omaenda tervise arvelt. Juba lühike libisemine teel rebib kiirusel 50 km/h riided ribadeks, eemaldab hetkega naha ja lihaskoed kuni luudeni.
Tsikliõnnetuste põhjuste statistikas paistab silma, et teised juhid ei märka mootorratturit. Võimalusel ehi end erksa- või lausa neoonvärvilise kiivri ja sõiduriietega ning pimedaks ajaks lisa nii endale kui ka rattale helkureid. Ühtlasi aitab teistele liiklejatele nähtavamaks teha õige paiknemine sõiduteel.
Kiiver on kõige olulisem. Vali kindlasti lõuakaitsega kiiver.
Investeeri kinnastesse. Parematel kinnastel on tänapäeval peopesas ka nn slaiderid – plastist või muust materjalist, mis peopesa kukkudes säästavad.
Saapad peavad olema lukkude ja takjakinnitustega korralikult jala ümber reguleeritavad. Hoidu metallplaatidega või varbakattega töösaabastest – need võivad küll teatud olukordades kaitsta, kuid suudavad ka varbad maha lõigata.
Allikas: Transpordiamet