Motokoolitaja: osav mootorrattur tuleb välja olukorrast, kuhu tark mootorrattur ei satu

Foto: Shutterstock

Motomatkaja ja koolitaja Raul Vahar on seda meelt, et mootorrattasõidu turvalisus on kinni eelkõige tsiklijuhi peas. Kõige paremini võtab tema sõnul seda kokku lause, et osav mootorrattur tuleb välja olukorrast, kuhu tark mootorrattur ei satu.

Ihu ja hingega tsiklimees Raul Vahar on aastaid tegelenud nii motomatkamise, motoorienteerumise kui ka MotoSurvivali koolitusmeeskonnas mootorratturite täiendkoolitamisega. Tema hinnangul peab tsiklijuht endale esmalt aru andma, et on liikluses nõrgem pool. „Sõltumata sellest, kas ratturil on turvavarustus või mitte, kas tal on õigus või mitte, kaotajaks jääb rattur avarii korral ikka, sest autojuhti ümbritseb tonn rauda ja turvapadjad. Siit tuleneb ka esimene reegel mootorratturile – tee ennast nähtavaks,“ rääkis koolitaja.

Vahari sõnul on need ajad möödanik, kus musta värvi olid nii mootorrattad kui ka sõiduvarustus. Nüüd on võimalik osta erksavärvilist sõiduvarustust, mis muudab tsiklijuhi teiste liiklejate jaoks palju paremini nähtavaks. „Samuti saab ennast nähtavamaks teha, kui paikned teel õigesti, mis aitab tagada, et autojuht märkab ratturit võimalikult varakult. Nii saab ennetada ootamatuid olukordi,“ lisas ta.

Enesestmõistetavalt on kaherattalise mootorsõiduki juhi turvalisuse jaoks ülioluline ka turvavarustus ja laias laastus on Vahari sõnul sellega Eestis asjad rahuldavas korras. Transpordiameti statistika kinnitab seda – keskmiselt kasutab iga mootorrattur seitset erinevat turvavarustuse elementi, ainult üksikud juhid sõidavad ilma korraliku varustuseta. Vahari sõnul on see seotud sellega, et Eestis on mootorratas pigem hobisõiduk, mis lükatakse välja ilusatel suveilmadel, ning siis võibki liikluses tabada plätude ja lühikeste pükstega tsiklijuhte.

Kurjajuur – liigne enesekindlus

Rääkides mootorrattureid varitsevatest ohtudest tõi Vahar ühe suurema riskifaktorina välja liigse enesekindluse kogenud ratturite seas. Tema sõnul pole midagi lihtsamat kui mootorrattaga suurel kiirusel otse sõita. Niimoodi oskab sõita igaüks, kuid sageli ei teadvustata, mis saab siis, kui tuleb sellelt samalt kiiruselt teha äkkpidurdus. Paarist pikemale veninud meetrist võib sõltuda ka elu. Hea juht oskab ette mõelda, kas ta suudab ratast valitseda ka kurvis, mille raadius on äkitselt väiksem, kui algul tundus, või kas ta suudab mööda põigata ootamatult teele ilmunud takistusest, kui pidurdada enam ei jõua. Just sellised on enam levinud olukorrad, mis põhjustavad nii-öelda klassikalisi mootorrattaõnnetusi,“ selgitas ta.

Kuid on ka teine äärmus – kogemusteta juhid, kes satuvad õnnetustesse valede sõiduvõtete tõttu. Koolitaja Vahari sõnul on ta nii koolitustel kui ka liikluses piisavalt näinud tsiklijuhte, kelle selg on nii sõna kaudses kui ka otseses mõttes pingutusest märg.

Mõningatel juhtudel tuleb tema hinnangul tõdeda, et A-kategooria tunnistusega autokoolist kaasa saadud oskustepagas jääb päriselt liikluses osalemiseks üsna kesiseks.

Eriti markantselt tuleb see välja mootorrattahooaja alguses, mil tsiklid lükatakse garaažist välja. Sel hetkel tunnistavad isegi kogemustega motohundid, et ratas on talvega suureks kasvanud, mis tähendab, et juht tunneb ennast algul üsna ebakindlalt ja kindlus naaseb alles pärast esimesi sõite. Vahar soovitas soojenduskoolitusi, kus hooaja alguses räägitakse üle kõik talvega ununenud põhitõed ja tehakse ka praktilisi sõiduharjutusi.

Õnneks viiakse Eestis läbi erinevaid motokoolitusi, kus kogenud ratturid saavad iga hooaja alguses õigeid sõiduvõtteid lihvida ning värsked juhid uusi teadmisi ja oskusi omandada. Kõigi nende koolituste eesmärk on tagada ohutu sõit ning ohuolukordades hea toimetulek. Turvaline sõit ju eeldab, et oskusi kinnistatakse igapäevase harjutamise abil.

Kolm märksõna

Lisaks tsiklijuhi koolitamisele on hea tarkusi jagada kaassõitjale. Sõidetakse ju mootorratastega palju ka kahekesi ning motokoolitaja sõnul on kogemusteta kaassõitja juhile samuti arvestatav riskiallikas. „Kui kaassõitja ei tea, mismoodi mootorratas kurvis käitub ja kui palju peab seda kaldesse viima, et kurvi turvaliselt läbida, siis võib kaldesse minek olla sedavõrd hirmutav kogemus, et ta hakkab instinktiivselt vastu töötama, muutes sellega mootorratta juhtimise raskeks ja ebatäpseks,“ tõi ta näite.

Raul Vahari sõnul saabki mootorratta- või mopeedijuhi turvalise sõidu põhireeglid võtta kokku kolme märksõnaga – jälgi, arvesta, enneta.

„Jälgi liiklust, vaata, mis toimub, ära tegele kõrvaliste asjadega. Arvesta oma võimetega, teiste liiklejatega, kes samuti võivad liikluses vigu teha. Enneta – paljusid olukordi saab lihtsasti ennetada, vähenda vajadusel kiirust, võta teel varakult teine positsioon, et sind nähtaks ja sa ise näeks paremini. Kindlasti ära mine liiklusse rattaga, mis pole tehniliselt korras,“ tõi Vahar näiteks. „Kui kasutada õigeid sõiduvõtteid ja järgida neid kolme märksõna, on võimalik sõita tunduvalt turvalisemalt ja seda sõitu ka tõeliselt nautida.“