Turvalise liiklemise saladus: käitu lihtsalt nagu hea inimene

Foto: Shutterstock

Transpordiameti liikluseksperdi Sirli Tallo arvates aitab liiklemist turvalisemaks muuta ainuüksi see, kui austame kaasliiklejaid ja arvestame nendega, vastutame oma tegevuse eest ning käitume üldse kui head inimesed.

Liiklemise eesmärk on jõuda punktist A punkti B ja me kõik loodame seda teha võimalikult turvaliselt. Eestis on tõsine liiklusohutuse probleem vähemkaitstud liiklejate ohutus ning kõige suurema riskiga tegevus on sõidutee ületamine. Möödunud aastal registreeriti Eesti liikluses liiklusvigastusi kokku 1916. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus 50 inimest, kellest 11 olid jalakäijad ja kellest omakorda 6 hukkus linnaliikluses. Kui võrrelda neid numbreid 1991. aastaga, mil liikluses hukkus Eestis aastaga 491 inimest, siis on positiivne areng suur, kuid Sirli Tallo jaoks on ka praegused numbrid liialt suured. „Kui mõtleme oma sõprade või tuttavate peale, siis mina ei soovi küll oma sõprade hulgast 50 inimest igal aastal ära kustutada. Isegi ühe lähedase inimese kaotus liikluses on liiga palju,“ tõi ta näite.

Rääkides linnaliiklusest saab Sirli Tallo hinnangul neid süngeid numbreid vähendada laias plaanis kahel moel: liiklejate käitumist muutes ning linnaliiklust disainides. Kuigi siin on juba praegu ära tehtud suur töö, on tema sõnul veel pikk tee minna. Eestis alustati kakskümmend aastat tagasi nullvisiooni strateegiaga, millel on ambitsioonikas eesmärk – mitte ühtegi liiklussurma. Sirli Tallo ei tee saladust, et visiooni eesmärk on enam kui ambitsioonikas ja vaevalt selleni kunagi jõutakse. Aga olulisem on teekond – kui vaadata ajalukku, siis kolmekümne aastaga on liiklussurmade arv juba vähenenud kümme korda, samas kui autode arv on sama ajaga kordistunud. Seega pole välistatud, et kunagi on Eestis vaid üksikud liiklussurmad.

Kui liiklejate käitumist saab muuta mitme erineva meetme koosmõjus, olgu selleks koolitused, haridusprogrammid või teavituskampaaniad, siis linnades saab liiklust turvalisemaks muuta piirkiiruse vähendamisega. „Põhjamaad on oma nullvisiooni juures lähtunud samuti piirkiiruse alandamisest, sest mida aeglasem on sõidukiirus, seda vähem saab jalakäija või rattur liiklusõnnetuses viga,“ rääkis ta, lisades, et õnnetust ei pruugi üldse juhtuda, sest aeglasema sõidukiiruse korral on juhil rohkem aega reageerimiseks, kuna tema vaateväli on laiem ja aega sõiduki pidurdamiseks rohkem.

Hästi on teada seosed liiklusõnnetuse tagajärje raskuse ja sõidukite kiiruse vahel. Piirkiirust vähendades saame tunduvalt vähendada liiklusõnnetuste arvu ja päästa sellega inimelusid. Väiksema piirkiiruse kasuks linnas räägib ka asjaolu, et lisaks turvalisusele aitab see parandada elukvaliteeti ning annab oma panuse elamisväärsema ja rahulikuma keskkonna loomisele, sest väheneb mürasaaste ja sellega aitame kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Kõik uuringud on samuti üheselt tõestanud, et aeglasem sõidukiirus vähendab õnnetuste riski ja nende toimumise tõenäosust.

Vastutus lasub kõigil liiklejail

Väiksemad kiiruspiirangud linnakeskkonnas on üks tõhusamaid meetmeid liiklusohutuse suurendamiseks. Need vähendavad õnnetuste raskusastet ning annavad juhtidele rohkem aega märgata ja reageerida võimalikele ohtudele ja liiklejate eksimustele.

Liikluskeskkonna võib disainida väga turvaliseks, kuid lõppkokkuvõttes määravad turvalise liiklemise siiski liiklejad ise. „Inimesed on paraku ekslikud, mistõttu tuleb liikluskeskkond kujundada selliseks, mis vähendab maksimaalselt inimlike eksimuste võimalusi ja liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid. Keegi meist ei lähe hommikul koduuksest välja mõttega, et ma enam kunagi sinna tagasi ei tule. Õnnetused juhtuvad, ent kui võtame vastutuse oma tegude eest, juhtub neid vähem,“ tõdes ekspert.

Enesestmõistetavalt teevad turvalise liiklemise nimel palju tööd nii liikluseksperdid kui ka linnaplaneerijad, kes linnaruumi projekteerides või olemasolevaid liiklussüsteeme kohandades näevad juba eos võimalikke riskikohti. Sirli Tallo tõi näite, kuidas nende poole pöördutakse ikka ja jälle sooviga rajada näiteks ülekäigurada. Kuid siin peavad oma sõna ütlema liiklusplaneerijad ja vaatama üle võimalikud riskikohad, sest alati pole ülekäigukohad jalakäijatele antud kohas piisavalt turvalised. „Ohutu liiklus ei sünni kunagi juhuslikult, selle nimel teevad kõik osapooled kõvasti tööd,“ toonitas ta.

Kuigi investeeringud liiklusharidusse ja ohutusse liiklusruumi pole väikesed, tasuvad need investeeringu mõttes end rohkem kui ära. Rootsis läbi viidud uuringu kohaselt tõi iga liiklusohutusse investeeritud Rootsi kroon tagasi 100 krooni. See tundub olevat riigile väga hea investeering, kuid siinkohal rõhutas Tallo veelkord – lõppkokkuvõttes vastutame igaüks ise enda ja oma lähedaste tervise eest. „Lapsevanemad peavad vastutama selle eest, et lapsed oleksid autos nõuetekohaste turvaseadmetega kinnitatud, et neil oleks pimedal ajal helkurid küljes. Vajadusel tuleb kaardistada võimalikud riskikohad kooliteel,“ tõi ta näite. „Inimelu on väärtus, mida tuleb hoida, ja mul on hea meel, et noorem põlvkond saab sellest väga hästi aru.“