Tänavuse aasta esimese jaanuari seisuga oli Eestis kaherattalise sõiduki ehk siis kas mopeedi või mootorratta juhtimisõigusega inimesi 300 000. Kaherattalised on meie liikluspildi osa ja et nendega liiklemine oleks kõigi jaoks võimalikult ohutu, tuleb nii mõndagi õppida.
Milline on motoliikleja elu võlu ja valu?
„Võib alustada sellest, et kaherattalised jagunevad mopeediks ja mootorrattaks,“ rääkis Transpordiameti vanemeksamineerija Riho Tänak. Mopeedi juhtimiseks on vaja AM-kategooria juhtimisõigust ja mootorratta juhtimiseks A-kategooriat, mis jaguneb omaette kolme klassi – A1, A2 ja A.
AM-kategooriat võib juhtida isik, kes on läbinud vastava koolituse ja sooritanud positiivselt sõidueksami. AM-kategooria sõiduki valmistajakiirus on kuni 45 kilomeetrit tunnis ja mootori töömaht sisepõlemismootori puhul kuni 50 kuupsentimeetrit.
A-kategooria jaotatakse klassideks mootori töömahu ja võimsuse järgi ning võimsuse järgi kaalu kohta (kui suured kilovatid on ühe kilogrammi kohta). A1-kategooria mootorsõiduk on töömahuga kuni 125 kuupsentimeetrit, võimsusega kuni 11 kilovatti ja 0,1 kilovatti kilogrammi kohta. A2-kategooria sõidukil võib olla võimsust kuni 35 kilovatti, A-kategooria mootorsõidukil ei ole piiranguid töömahule ega võimsusele.
Kui vastav juhiluba olemas, võib hakata valima kaherattalist, millega liiklusesse suunduda. Selle aasta esimese juuni seisuga oli Eesti liiklusregistris arvel 68 841 L-kategooria sõidukit. L-kategooria alla kuuluvad mopeedid, mootorrattad ja kerged neljarattalised sõidukid, nagu näiteks mopeedautod. Enne liiklusesse minekut tuleb veenduda, et kaherattaline on selleks igati kõlbulik.
Tehnoülevaatuse peavad läbima kõik kaherattalised mootorsõidukid, v.a mopeedid. Kui tihti ja mida kontrollitakse, sõltub sõiduki vanusest. Kuni kümne aasta vanused mootorrattad käivad ülevaatusel kord kahe aasta jooksul, vanemad sõidukid kord aastas. Tuliuue kaherattalise esmane ülevaatus on alles 48 kuu pärast, mil tehakse põhjalik kontroll. „Kontrollitavate osade nimekiri on küllalt pikk, aga suurem osa probleeme tuvastatakse valgustussüsteemil – näiteks ei põle mõni tuli,“ rääkis Tehnoülevaatus.ee juhatuse liige Andres Peenra. „Tihti on puudu helkur ja see liigitub ohtlikuks veaks, seega oleks mootorratta omanikul mõistlik enne ülevaatust oma sõidukile pilk peale visata ning veenduda, et valgustus on töökorras.“
Ka pidurite kontroll on oluline, Tehnoülevaatus.ee teeb seda piduristendis. Piduristendis on pidurite mõõtmine palju turvalisem ja saab ka reaalse tulemuse. Üldse on kontrollitavate sõlmede nimekiri üsna pikk – alates rehvidest, piduriketastest, piduriklotside seisundist, amortisaatoritest, et ei esineks lõtke ja lekkeid. Edasi tuleb istekohtade arv. Chopper-tüüpi mootorratastel on tagumine istekoht tihti teisaldatav, aga ülevaatusel peavad olema istmed nii, nagu tehnilises passis kirjas.
Enne uut hooaega on kaherattalisele sõbrale mõistlik teha ülevaatus hooldust pakkuvas ettevõttes, kuid ka igapäevaselt tuleb veenduda, et valgustussüsteem ja pidurid toimiksid.
Õnnetuste peamine põhjus – inimfaktor
Motikamehed ütlevad naljatades, kuid samas väga tõsise näoga, et küsimus pole selles, kas sa kukud, vaid millal kukud. Erinevalt autojuhist ei kaitse kaherattalise juhti kandevkere ja sõiduki kinnine salong, seega on tagajärjed kokkupõrkel ja kukkumisel valusad ning tõsised. Statistika näitab, et surmad mootorrattal on meeste probleem: tervelt üheksa juhti kümnest, kes Euroopa Liidus viimase kümne aasta jooksul hukkusid, olid mehed. Eestis hukkus 2018.–2022. aastal 23 kaherattalise mootorsõiduki juhti ja 770 juhti sai raskelt viga.
PPA alarmsõidu koolitaja Jaanus Mätas ütles, et peamised õnnetused tekivad inimese süül. See tähendab, et mootorrattur eksib kiiruse valikul, tal on valed sõiduvõtted või ta sooritab otsasõidu takistustele. Uut ratast valides tasub eelistada sõidukit, millel on erinevad lisad, nagu ABS-pidurid ning erinevad kontrollseadmed veojõu ja külglibisemise jaoks. Kui juba rattale minna, tuleb kasutada täisturvavarustust. „Mina panen kasvõi viis minutit kauem riidesse ja loodan, et olen tänu sellele äkki kaks nädalat vähem haiglas. Mida rohkem riiet õnnetuse ajal seljas on, seda parem,“ lisas sõidukoolitaja.
Paljud mootorratturid sõidavad talvel autoga, nii et kevadel kaherattalise peal ei pruugi eri sõidukite võtete ümberhindamine kiiresti tulla. Seega tuleks alguses harjutada aeglasel kiirusel, et saada sõit kontrolli alla. Kõik liiklejad peavad arvestama, et mootorratas kiirendab nagu sportauto, kuid pidama jääb nagu tavaline sõiduk.
Arlet Palmiste ei vaja paljudele tutvustamist. Ta on mees nagu orkester: näitleb, laulab, juhib erinevaid sündmusi, aga sõidab ka mootorrattaga. „Jaagup Kreem kinkis mulle motikakursuse ja ma olin sunnitud selle austusest sõbra vastu läbima,“ rääkis ta.
Nüüd on Arlet kirglik motofänn ja kui temalt küsida, kuidas on liikluses lood üksteisega arvestamisega, vastab ta, et loomulikult on häirivaid momente. „Mind kui autojuhti häirib, kui sõidan rahulikult ja tsiklimees kihutab minust kurvilisel teel mööda. Teisalt jälle oli meil Jaagupiga sõites iga päev üks selline ekstreemsem olukord, kus autojuht ei märganud meid,“ rääkis ta.
Palmiste lisas, et on käinud koos abikaasaga palju Indoneesias, kus meie mõistes liikluseeskirjad sisuliselt puuduvad. Seal on tohutu kaherattaliste ja autode virvarr, aga õnnetusi on vähe. „Põhjus on lihtne. Seal valitseb üks reegel – jõua koju. See tähendab, et pead arvestama teistega,“ tõi Palmiste näite.