Iga sõidukijuht peab teadma: metsloomadel on alati peatee

Kas teadsite, et Eesti riigiteedel registreeritakse aastas ligikaudu 6000 liiklusõnnetust metsloomadega ja seda tüüpi õnnetustes saab viga keskmiselt 20–30 inimest? Uurime, kuidas käituda õnnetuse korral ja ennekõike, kuidas neid vältida.

„Eestis toimub kõige rohkem kokkupõrkeid Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal – mida suurem liiklustihedus, seda rohkem on ka õnnetusi,“ rääkis Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu. „Ohtlikem aeg on õhtul alates kella 17-st ja seda just sügiseti.“

Metsloomadest tekitatud kahju suurust on üldistades raske hinnata – kergemate kokkupõrgete kahjud jäävad vabatahtliku sõidukikindlustuse puhul enamasti paari tuhande euro ringi. Ülemist piiri ei saa täpselt välja tuua, sest mõjutavaid tegureid on palju, alates sõiduki kahjustustest kuni võimalike inimvigastusteni. Sel juhul küündivad kahjud kümnete tuhandete eurodeni.

Liiklus ja sellega kaasnev müra ning jahihooaeg ajavad metsloomad segadusse, halvimal juhul auto ette. Eriti tähelepanelik tuleb olla vahetult peale päikeseloojangut või enne päikesetõusu, kui metsloomad on kõige aktiivsemad. Loomade käitumise asjatundja Val Rajasaar ütles, et küsimusele, kuidas loomad teedel käituvad, võib vastata lühidalt – ettearvamatult. „Me ei tea, kas loom on paanikas või rahulik, kas ta on oma harjumuspärasel käigurajal või mitte, millisel hetkel ta sai teada, et lähenemas on oht – kõik need tegurid mõjutavad käitumist. Eriti ettevaatlik peab olema siis, kui märkad, et loom on jäänud maantee tarade vahele,“ rääkis ta.

Juht peab mõistma looma käitumist

Juht peab mõistma, mida loom mõtleb. Tihti keerab loom keset teed ringi, sest ohtu nähes hakkab ta tagasi minema talle turvalist teed pidi – sinna, kust ta tuli. See aga teeb liikluse veel ohtlikumaks, sest mõlemast suunast sõitvad autod on ohus. Autojuht peab vältima signaali andmist ja tuledega vilgutamist, sest see on loomale lisahäiring, mis muudab ta veelgi ettearvamatuks. Eriti suvisel ajal peab ka arvestama ohuga, et loomad liiguvad karjades, seega ühte looma nähes peab olema valmis, et neid tuleb veel.

Nähes looma liikluses, tuleb võtta hoog maha ja panna peale ohutuled, et ka teistele juhtidele ohust märku anda. Kõige tähtsam on aga juhi pidev valmisolek ja oskus märgata maastikku, kust loomad võivad teele sattuda. Teega ristuvad metsaribad, metsaservad, kraavid, maanteega ristuvad metsasihid – need on looduslikud loomade liikumist suunavad objektid. Liikluses peab olema igal ajal tähelepanelik, mõnel aastaajal eriliselt tähelepanelik. Näiteks on oktoobris valgel ajal enim aktiivsed oravad, põdrad ja hirved ning pimedal ajal liiguvad kakud, põdrad, hirved, metssead ja metskitsed. Loomade liikumist mõjutavad nende elutsüklid – paljunemisperiood, rände- ja pulmaajad, samuti vahetatakse püsiva lumikatte tulekul elukohti.

Mida aga arvata maanteede tarastamistest? Val Rajasaar: ,,Eesti oludes peame teadma, et maanteede äärte tarastamine on viimane ja kõige meeleheitlikum katse, sest teede tarastamine ilma turvaliste ülepääsudeta loomadele teeb asja ainult halvemaks.“ Eestis on väga tihe teedevõrk ning ristmikelt võivad loomad siiski teele pääseda, jäädes tarade vahele lõksu. Samuti peab tarasid olema palju ja neid tuleb õigesti hooldada, mis nõuab aga palju tööd. Eestis on üksikuid kohti, kus saab tarasid kasutada, sest meil on väga palju metsloomi ja erinevaid pesapaiku.

Loomade teeületuskohad olgu loomadele

Mitmel pool üle Eesti on tarastatud teelõikudel loodud metsloomadele teeületuskohad, mis on varustatud hoiatava märgistusega. Kose-Võõbu neljarealisel teelõigul hoiatab liiklejaid metsloomade eest Eestis esimene suurulukite tuvastussüsteem. Transpordiameti liiklusjuhtimiskeskuse liiklusinfo koordinaator Brita Puusemp ütles, et suurulukite tuvastussüsteemi tunneb liikleja ära selle järgi, et puudub sõidusuundi eraldav piire. Selle asemel on punane ala postidega kahe sõidusuuna vahel. Ala alguses on kaks lähestikku asetsevat muutuvate liiklusmärkidega liiklusmärgiportaali.

Tuvastussüsteem koosneb kümnest radarist ja ühest termokaamerast. Radarid jälgivad kogu taradeta maantee äärset ala – kohe kui tuvastatakse liikumine, läheb tööle häiresüsteem ning alale eelnevatel märkidel alandatakse kiirust ja hoiatusmärgid hakkavad vilkuma. Juhina tuleb tähele panna, et alal kehtib peatumiskeeld, seega autost väljuda ei või, sest kaamera ja radarid võtavad ka inimest kui looma. Süsteem on mõeldud tuvastama suurulukeid – põder, metssiga, hunt, ilves, karu –, kuid süsteem tuvastab ka väiksemaid loomi, näiteks rebaseid.

Häire käivitub kohe peale looma tuvastamist. Süsteem on täisautomaatne ja töötab nii päeval kui öösel. Lõigul on lubatud sõidukiirus heade teeolude korral valgel ajal 100 km/h ja pimedal ajal 90 km/h. Häire käivitumisel alandatakse kiirusepiirangut 70 km/h peale, kuid looma nähes peab juht veelgi aeglustama. Häire kestab peale viimast liikumise tuvastamist kolm minutit. Igal juhul peab juht arvestama, et antud lõigul on loomal peatee ja vähendatud kiirusepiirangust tuleb kinni pidada.

Eelmise aasta seisuga on Eestis 2 + 2 ristlõikega teedel viis ökodukti. Ökodukt on sild, mis aitab loomadel ületada maanteid, raudteid või muid inimese loodud takistusi. Lisaks ökoduktidele on Eestis veel kolm suurulukitele mõeldud tunnelit, mis samuti ühendavad loomade elupaiku. Transpordiameti keskkonnakorralduse juht Villu Lükk tõdes, et mida aasta edasi, seda rohkem kasutavad loomad ökodukte ja tunneleid. Ökoduktid ja suurulukite tunnelid peavad aga jääma vaid loomadele – igasugune inimtegevus häirib loomi ja võib neid eemale peletada. Eriti taunitav on ökoduktidel maastikusõidukitega või teiste mootorsõidukitega liikumine, kuna lisaks loomade segamisele kahjustab see haljastust ja taimestikku.

Transpordiamet projekteerib praegu üle 180 km 2 + 2 teelõike, millele rajatakse 36 suurulukite läbipääsurajatist.

Eesti Jahimeeste Seltsi projekti „Ulukid teel“ juht Urmas Salmu annab nõu, mida teha, kui õnnetust siiski ei õnnestunud vältida. „Kui kokkupõrge on toimunud, tuleb auto jätta seisma, panna ohutuled peale ning seejärel teha kindlaks, kas loom on hukkunud. Kui loom on surnud, tuleb helistada numbrile 1247 ja edastada võimalikult täpne asukoht koos õnnetuse kirjeldusega. Samuti tasub Google Mapsi rakendusest leida enda koordinaadid ja saata need 112.ee või 1247.ee meilile. Kui õnnetuses on inimene kannatada saanud, tuleb helistada 112,“ rääkis ta.

Hukkunud uluki järele tulevad jahimehed, seega täpse asukoha andmine on väga tähtis. Võimalusel tuleb sündmuskoht millegi silmapaistvaga märgistada, et looma leidmine oleks veel kergem. Kui vigastada sai vaid loom ja sõiduk on sõidukorras, võib juht peale 1247 teavitamist sündmuskohalt lahkuda.