Lapse turvalisus autos – mis saab valesti minna?

Foto: Shutterstock

Turvavarustuse kasutamisest on räägitud sedavõrd palju, et oleks justkui raske midagi lisada. Kuid kas teate, kuidas ikkagi on last kõige turvalisem sõidutada ning kas taksodes peab olema lapse turvaseade?

Tallinn-Narva maantee. Õnnetusse on sattunud kaks sõiduautot, milles ühes on väikelaps turvaistmes tagaistmel. Hetkel, mil vanemad on lapse turvaistmest välja tõstnud, sõidab liiklusõnnetusse sattunud autole otsa veel üks sõiduk, mille juht ei märganud seisvat sõidukit õigel ajal. Kuna lapse turvarihmad olid juba avatud, lõppes õnnetus tema jaoks traagiliselt.

Kuigi turvavarustuse kasutamine autos on muutunud üleüldiseks, saab igal aastal liiklusõnnetustes viga inimesi, kes polnud turvavarustust kasutanud või olid teinud seda valesti. Mis aga saab turvavöö kasutamisel valesti minna?

Kõigepealt väike mäluvärskendus füüsikast. Kindlasti teavad paljud, et kinnitamata turvavööga sõitjale mõjuvaid jõude saab võrrelda kõrgelt alla kukkumisega: sõidukis turvavööga kinnitamata keha liikumiskiirust saab võrrelda langeva keha kiirusega vahetult enne kohtumist maaga. Füüsika on siinkohal kiretu. Kokkupõrge kiirusel 50 km/h on turvavööta sõitva inimese jaoks võrreldav neljandalt korruselt alla kukkumisega, maanteekiirusel liiklusõnnetusse sattumisel on turvavööta sõitja vigastused võrreldavad 13. korruselt alla kukkumisega. Seega esimene asi, mis autosse istudes tuleb teha, on turvavöö kinnitamine.

Kui turvavööd kasutavad loodetavasti suurem osa juhtidest ja kaassõitjatest, siis paraku pole peatugi paljudel õigesti reguleeritud. Kokkupõrkel eesoleva või vastutuleva objektiga paiskub inimese pea tugevalt ette. Pärast lööki paiskub pea tahapoole, suurendades traumat veelgi. Peast kaugele või madalale reguleeritud peatugi laseb peal liikuda taha, üle peatoe ääre. Mida rohkem on peal ruumi edasi-tagasi liikuda, seda suuremad on vigastused. Ka madalal kiirusel tagant otsasõit võib tekitada õigele kõrgusele reguleerimata peatoe korral raskeid lülisamba vigastusi. Seega tasub meelde jätta üks lihtne reegel: peatoe ülemine äär peab olema vähemalt pealaega tasa või natuke kõrgemal.

Laste turvaiste olgu alati kaasas

Liiklusseadus ütleb sõnaselgelt, et lapsi peab sõidutama spetsiaalses lapse pikkusele ja kaalule vastavas turvaseadmes, kuni lapse pikkus võimaldab teda sõiduki turvavööga nõuetekohaselt kinnitada. Lapsed on meie kõige kallim vara ja on ilmselge, et vanemad hoolitsevad oma laste turvalise sõidu eest. Kahjuks on aga tõde teine. Enamikus Eestis toimunud liiklusõnnetustes, kus lapsed on autosõidul viga saanud, pole turvaseadet kasutatud või tehti seda valesti.

Kordame üle: lapse turvaistme rihmad peavad olema tihedalt pingutatud vastu lapse keha, sest mida tihedamalt on rihmad vastu keha, seda suurema kaitse tagavad need avariiolukorras. Turvarihmade ja lapse rinna vahele peab jääma vaid ühe sõrme jagu vaba ruumi, lapse paksud riided tuleb eest lahti teha või seljast ära võtta ning vajadusel katta laps sooja tekiga.

Tänapäeval on populaarseks muutunud sõidukite jagamisteenused ning vanemad sõidutavad oma väikelapsi ka taksoga. Siinkohal peab lapsevanemal olema kas endal suisa turvaiste kaasas või ta peab taksojuhilt enne uurima, kas taksos on turvaiste. Ühistranspordiseadus pole pannud taksojuhile kohustust, et tal peaks autos olema lapse turvaiste, mistõttu peab vanem selle eest hoolt kandma.

Paljud lapsevanemad sõidutavad last süles, kuid see on ühemõtteliselt keelatud, sest kui laps istub turvavööga kinnitamata täiskasvanu süles, muljutakse ta täiskasvanu ja auto sisustuse vahele. Kui aga laps ja teda süles hoidev täiskasvanu on kinnitatud ühe ja sama turvavööga, surutakse laps täiskasvanu ja turvavöö vahele.

Kui laps istub turvavööga kinnitatud täiskasvanu süles, ei jõua viimane teda üldjuhul kinni hoida. Katsed on tõestanud, et täiskasvanud inimene ei suuda kinni hoida 8 kg kaaluvat last juba kiirusel 24 km/h toimunud liiklusõnnetuses. Kui aga laps istub turvavööga kinnitatud täiskasvanu süles, siis väiksema kiiruse juures haarab lapsevanem liiklusõnnetuse hetkel lapsest instinktiivselt nii kõvasti kinni, et võib teda haardega vigastada.

Transpordiameti liiklusohutuse ekspert Diana Okas tõstis esile, et Eesti vanemad kipuvad oma väikelapsi sõidutama turvaistmetes näoga sõidusuunas. „Põhjamaades sõidutatakse lapsi turvaistmes seljaga sõidusuunas kuni nelja aasta vanuseni, kuid meie lapsevanemad ütlevad, et lastele see ei meeldi, nende jalad ei mahu ära või et lapsed ei soovi üldse turvaistmes istuda,“ rääkis Okas. „Mis meile siis tähtis on, kas laste tujud või nende turvalisus?“ Laste seljaga sõidusuunas sõidutamise kasuks räägib asjaolu, et liiklusõnnetuse puhul saab lapse keha tunduvalt vähem vigastusi, mida kinnitab ka Põhjamaade liiklusstatistika.

Liiklusekspert lisas veel, et turvalise liiklemise õpetamine on ka väärtuskasvatus, sest mustrit, mida lastele õpetatakse väiksena, kannavad nad edasi oma järgnevas elus. Seetõttu ei mõistagi Okas lapsevanemaid, kes sõidavad lapsega kahekesi elektritõukerattal, ei kinnita lapsel autos turvavööd ega kasuta muud liikluses vajaminevat turvavarustust.