Helkur võib päästa nii jalakäija kui ka lemmiklooma elu

Foto: Toomas Huik / Postimees

Kui Nottinghami teetööline Percy Shaw patenteeris 1934. aastal maailma esimese helkuri, ei teadnud ta, et see pisikene helendav abivahend päästab tulevikus tuhandete liiklejate elu.

Eestis on helkuri kandmine maantee servas liigeldes kohustuslik olnud üle 30 aasta ning alates 1. juulist 2011 on see kohustuslik ka asulas halva nähtavuse korral ja pimedas. Kindlalt võib väita, et Eestis on helkur päästnud paljude liiklejate elu. Paraku hukkus aastatel 2018–2023 liiklusõnnetustes pimedal ajal liigeldes siiski 21 jalakäijat, kellel helkur puudus.

Tõenäoliselt ei sea Eestis helkuri vajalikkust keegi enam kahtluse alla. Lisaks igapäevastele hämaratele tundidele on meil pool aastat eriti pikka pimedat aega, kus lisaks pimedusele on sõiduteed kas libedad või vihmamärjad. Maanteel kuivade teeoludega sõites on 90 km/h sõitva sõiduki peatumisteekond 70 m, asulas 50 km/h sõites aga 28 m. Sügis-talvisel perioodil on peatumisteekond mõlemal juhul poole pikem. Helkurita kõndiv jalakäija on lähitulede valguses nähtav alles kuni 30 m pealt.

Siinkohal tuleb mängu elupäästev helkur. Helkur on lähitulede valguses autojuhile nähtav juba 130 meetri pealt ning kaugtulede valguses 300 meetri kauguselt. Teisisõnu suurendab helkurit kandev inimene sõidukijuhi võimalusi õigel ajal reageerida ja otsasõitu vältida.

Helkuril ja helkuril on vahe

Oluline on teada, et helkuril ja helkuril on vahe – igast helkurilaadsest tootest ei ole jalakäijale abi. Transpordiameti liiklusohutuse ekspert Eve-Mai Valdna toonitas, et kuna helkur on isikukaitsevahend, siis on nõuded sellele väga selgelt reglementeeritud. Alati ei pruugi olla helkivast materjalist toode helkur. „Sertifitseeritud helkuril peab pakendil toote nimetusena ära olema toodud sõna helkur. Samuti peavad seal olema andmed tootja kohta, riigikeelne kasutusjuhend ja märgistus CE EN 17353:2020 või CE EN 13356:2001, mis viitab standardile,“ rääkis ta.

Eve-Mai Valdna lisas, et kogemused on näidanud, et populaarsed pehmest materjalist helkurid ei pruugi olla kõige paremad, kuna vihmase ilma korral ei helgi märg helkurriie piisavalt.

Nõuetekohast helkurit on tähtis õigesti kanda. Rusikareegel on järgmine: kinnita helkur küljele, kuhu poole jääb sõidutee, ja helkur jäägu maapinnast 50–80 cm kõrgusele. Kusjuures helkur peab olema kinnitatud nii, et see paistab üleriiete ja kandekottide alt välja ning saab vabalt liikuda. Veelgi turvalisem on kanda mitut helkurit – üks ühel ja teine teisel keha poolel.

Rõõm on tõdeda, et üha enam inimesi on lisaks helkurile hakanud enda nähtavaks tegemiseks kasutama helkivaid tooteid, nagu näiteks kotid, kummikud, kindad, vihmavarjud. Ka riide- ja eriti spordiriiete tootjad on hakanud disainis kasutama helkurmaterjale.

Lemmikud helkigu samuti

Hiljuti toimus Tallinnas liiklusõnnetus, kus 36-aastane naine jalutas rihmastatud koeraga ning ületas õuealateed, kui autojuht sõitis üle koera jalutusrihmast, mille tagajärjena kukkus inimene sedavõrd õnnetult, et ta toimetati haiglasse. „Täpsemat statistikat pole kogutud, kui palju lemmikloomadega jalutades liiklusõnnetustesse satutakse, aga arvestades seda, kui palju on tänavapildis koertega jalutajaid, siis on vaja ka oma lemmikud nähtavaks teha,“ toonitas Eve-Mai Valdna.

Võimalusi selleks on mitmeid. Lemmikloomade jaoks on saadaval helkurtraksid, LED-tuledega kaelarihmad ning helkurmaterjalist vestid. Oma lemmiku nähtavaks tegemine on oluline ka seetõttu, et meie tänavatel liigub aasta ringi kergeliiklusvahendeid.