Miks kasutada turvavarustust? See päästab päriselt elu!

Kuigi tänapäeva sõidukid on väga nutikad ja turvalised, leidub jätkuvalt palju inimesi, kes ei oska või ei taha kinnitada turvavööd. Ja kas teate, mis asendis peab olema peatugi või kuidas kanda helkurit?

Loodetavasti kinnitate autos ja bussis turvavöö korrektselt enne, kui sõiduk liikuma hakkab. Vaatame üle musta statistika: aastal 2022 hukkus Eestimaa teedel liiklusõnnetuses 50 inimest, kellest 15 autojuhid ja 10 kaasreisijad. Numbrid oleksid olnud väiksemad, kui kõigil olnuks turvavöö kinnitatud korrektselt.

„Turvavöö hoiab inimest istmel kinni, juhuks kui peaks midagi juhtuma,“ rääkis Transpordiameti liiklusohutuse osakonna ekspert Diana Okas. „Äkkpidurduse või liiklusõnnetuse korral lendab turvavööga kinnitamata inimene oma kohalt minema, tekitades ohtu nii endale kui kaasreisijatele. Vähem oluline pole ka see, kuidas turvavöö kinnitatakse – valesti kinnitatud turvavöö võib omakorda tekitada kahjustusi.“

Turvavöö peab jooksma diagonaalis üle rangluu ning vöö alumine osa peab paiknema kõhu all, üle puusanukkide. Äsja saabunud külmemal ajal tuleb jälgida, et turvavöö ei jookseks paksude talveriiete pealt, seega enne turvavöö kinnitamist peaks üleriide eest lahti tegema. Enne sõidu alustamist pingutage vöö, et oleksite kindlalt istme vastas. Olenemata sõidukist ja reisija vanusest on turvavöö kasutamine kohustuslik.

Viimase viie aasta jooksul juhtunud liiklusõnnetustest, kus turvavöö oli valesti kinnitatud või polnud seda üldse kasutatud, sai viga 440 inimest ja surma 74. Need on väga suured arvud. Kokkupõrget, kus inimene ei ole korrektselt turvavööga kinnitatud, saab võrrelda kõrgelt alla kukkumisega. Näiteks kokkupõrge kiirusel 50 km/h põhjustab sama suuri vigastusi kui kukkumine 4. korruselt, aga kiirusel 90 km/h on see juba võrreldav kukkumisega 13. korruselt.

Bussis kasuta turvavööd

Turvavöö peaks kahtlemata olema kinnitatud ka bussides. Seadus näeb ette, et bussis, kus on turvavöö olemas, tuleb see kinnitada. Viimase viie aasta jooksul bussidega toimunud õnnetustes sai vigastada 630 inimest ja surma 13. Mõeldakse küll, et buss on suur ja ohutum, kus on lisaks professionaalne juht, kuid statistika räägib enda eest. Kuidas aga olukorda parandada?

Lux Expressi bussijuhi Indrek Veski sõnul kinnitavad enamus reisijaid turvavöö – protsentides võiks suhe olla 90/10. „Inimesed, kes bussis turvavööd ei kasuta, ei oska seda kuidagi targalt põhjendada,“ lisas ta. Kui bussijuht palub uuesti turvavöö kinnitada, siis üldjuhul seda ka tehakse. Ta alustab igat sõitu inimeste tervitamisega ja palub, et kinnitataks turvavöö.

Indrek Veskil on ka näiteid elust enesest, kui turvavöö on reaalselt abiks olnud. „Meenub üks üsna karm näide,“ meenutas ta. „Tegu oli öise juhuveo reisiga Vilniusest – sõit oli kaua kestnud ning juht märkas püsti seisvat kaasreisijat. Hetk hiljem seisis tee peal bussi ees põder, järgnes äkkpidurdus. Õnneks oli seisnud reisija hetk enne pidurdust tagasi istunud. Kõik, mis bussis oli lahtine, lendas esiklaasi, reisijad ja juht jäid õnneks terveks.“

Sarnaselt korrektselt kinnitatud turvavööga on ülimalt tähtis õigesse asendisse sätitud peatugi. „Peatugi kaitseb pead just eest ja tagant kokkupõrgete korral,“ ütleb Diana Okas. Kui peatugi ei ole reguleeritud piisavale kõrgusele, tekib lülisambavigastus. Peatoe ülemine äär peab olema tasa pealaega – kokkupõrke tagajärjel võib inimese keha kerkida istmel umbes 10 cm.

Kuidas last turvaliselt sõidutada?

Lapsi peab sõidutama pikkusele ja kaalule vastavas turvaseadmes seni, kuni laps on piisavalt pikk, et talle sobiks tavaturvavöö. Suurim viga on osta võimalikult odav turvaseade, millel puudub teadaolev ajalugu. Seega ei saa uus omanik kindel olla, kas turvaseade on juba avariis osalenud ja kas see üldse kaitseb enam last. Kõige kindlam on turvaiste osta otse poest.

Eestis panevad lapsevanemad juba varakult lapsi näoga sõidusuunas istuma, aga selg sõidusuunas asend on lapsele palju ohutum. Lapse keha on nõrgem kui täiskasvanul – kui kokkupõrke olukorras istub laps seljaga sõidusuunas, on istme seljatugi kui kaitsekilp, mis neelab löögijõu endasse.

Lapse eeskujuks on vanemad, laps õpib just neilt. Lubades kasvõi ühe korra lapsel sõita ilma turvavööta, näitab see talle, et tegelikult saab ja võib ka nii.

Kuidas aga sõidutada last taksodes ja renditavates autodes? Reeglid ei erine ka sellises olukorras. Turvavöö peab olema korrektselt kinnitatud ja laps, kes ei ole veel piisavalt pikk, peab istuma turvaseadmes. Taksodes on üks erand: alla kolmeaastast last võib tagaistmel sõidutada täiskasvanu süles, kuigi seda ei soovitata kellelegi.

Pisike helkur päästab elusid

Kätte on jõudnud aeg, mil suur osa päevast on hämar ja pime. Helkur ja helkivad tooted aitavad meid nähtavaks muuta. Helkurita jalakäija on lähituledega nähtav alles 30 m kauguselt. Kvaliteetset helkurit kandes nähtavus aga paraneb ning lähituledega näeb inimest juba 130 m pealt, kaugtuledega 300 m kauguselt.

Helkurit peab kandma hämaral ja pimedal ajal, nii asulas kui ka asulast väljas. Helkurit ostes tuleb jälgida, et toode oleks sertifitseeritud. Kuidas aga helkurit kanda, et sellest kasu oleks? Helkur peab olema mõlemal pool keha – paremal ja vasakul – põlve kõrgusel. Tuleb meeles pidada ka seda, et helkuri pesemine kahjustab selle omadusi – eriti riiete küljes olevad helkurid, mida pestakse tihedamalt.

Pimedal ajal peab mõtlema ka lemmikute peale. Hea viis neid nähtavaks teha on osta vilkuv ja helkiv silikoonist kaelarihm, mis on kaugele nähtav ja lemmikut ennast ei häiri. Helendava paelaga jalutusrihm muudab nii lemmiku kui ka peremehe kergesti nähtavaks.

Uuenduslikud abivahendid autodes

Liikluses peavad kõik olema valvsad, aga juhi õnneks on tänapäeva sõidukid nii targad, et suudavad ka ise reageerida. Transpordiameti sõidukite tehnoosakonna ekspert Mart Linna sõnul võib tänapäeva sõidukitelt leida mitmeid juhiabi- ja hoiatussüsteeme, näiteks intelligentne piirkiiruse assistent, mis loeb märke GPS-ilt või kaameraga. Kui juht piirkiirusest kinni ei pea, hoiatab auto juhti, väristades pedaali või rooli.

Hädapidurdussüsteem on mitu aastat olnud kasutuses kaubasõidukitel ja on nüüd muutunud kohustuslikuks ka väikeveokitele ja sõiduautodele. Sõiduautode puhul on süsteem kohustuslik uuematel mudelitel; samuti lisanduvad uued süsteemid, nagu must kast, alkoluku paigaldamise võimalus, hädapidurdussignaal ja tagurdamise abisüsteem ning peamiselt raskesõidukitele veel pöördeabi ja kokkupõrke hoiatussüsteem. Sõidurajahoidja ja rehvirõhu jälgimissüsteem, mis praegu on kohustuslikud vaid sõiduautodel ja väikeveokitel, muutuvad kohustuslikuks ka suurematele sõidukitele.

Enda ohutuse tagamiseks saab palju ise ära teha. Nõuded ja reeglid on põhjusega seatud ning nendest tuleb kinni pidada.