Sätid enne tuisku teele? Mida tasub silmas pidada, et turvaliselt kohale jõuda?

Foto: Shutterstock

Asjatult ei öelda, et kui vaadata ilmastikku, siis on Eesti suur riik. Kui Lõuna-Eestis tuiskab ja teed on läbimatud, võib samal ajal Lääne-Eestis olla maa must. Seega tasub enne teele asumist vaadata äppi Tark Tee, jälgida ilmaprognoosi ja pidada silmas talvisel teel liiklemise põhireegleid. Mida aga tasub meeles hoida, kui on oodata tuisku ja tormi?

Kõlab kulunud tõena, kuid selleks, et jõuda talvel turvaliselt sihtkohta, tuleb lihtsalt arvestada ilma- ja teeoludega ning pidada silmas, et liiklemiseks võib kuluda tavapärasest rohkem aega. „Isegi kõige paremate talviste ilmaolude juures ei ole sõidutingimused samad mis suvel. Teeolud võivad olla ettearvamatud ja sõidukiirus tuleb valida vastavalt teeoludele,“ tõi Transpordiameti teehoiuteenistuse Lääne osakonna juhataja Hannes Vaidla välja vana tõe. Kuigi eelöeldu ei tohiks meie kliimavöötmes tulla kellelegi üllatusena, juhtub talvel siiski palju õnnetusi, kus selle tarkusetera vastu on eksitud. See teadmine omandab aga täiesti teise varjundi, kui peame teele minema tuisu ja tormi ajal.

Kuidas hooldatakse teid?

Riigiteede hooldamisele on kehtestatud erinevad talvised seisunditasemed: kõrgem seisunditase, mis jaguneb omakorda kaheks (3+ ja 3), keskmine seisunditase (2) ja madal seisunditase (1).

Kõrgema seisunditasemega teed on riigi põhiteed, Tallinn–Narva, Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa, Tallinn–Pärnu–Ikla ning suurema liiklusega tugi- ja üksikud kõrvalteed. Teepind või vähemalt sõidujäljed peavad olema lume- ja jäävabad ning nendel teedel on teehooldajal kohustus teha ennetuslibedusetõrjet. Lume- ja libedusetõrje peab olema tehtud seisunditasemel „3+“ hiljemalt kahe tunni ja seisunditasemel „3“ hiljemalt nelja tunni jooksul pärast lumesaju lõppu või libeduse tekkimist. Nendel teedel ei tohi kriitilise koheva lume paksus ületada 4 cm ja kriitilise märja lume paksus ületada 2 cm. Teehooldajal on kohustus alustada lumetõrjega, kui on saavutatud pool kriitilisest lumekihi paksusest.

Keskmisel ehk seisunditasemel „2“ hoitakse enamikku tugiteid ja osa suure liiklusega kõrvalteid. Nendel teedel tehakse libedusetõrjet, kuid tee ei pruugi olla lume- ja jäävaba. Lume- ja libedusetõrjet tehakse hiljemalt kaheksa tunni jooksul pärast lumesaju lõppu või libeduse tekkimist. Nendel teedel ei tohi kriitilise koheva lume paksus ületada 8 cm ja kriitilise märja lume paksus ületada 4 cm. Teehooldajal on kohustus alustada lumetõrjega, kui on saavutatud pool kriitilisest lumekihi paksusest.

Madalama ehk seisunditasemega „1“ on valdav enamik ehk üle poole riigiteede võrgust. Nendel teedel tehakse libedusetõrjet, kuid teed ei pruugi olla lume- ja jäävabad. Lume- ja libedusetõrjet tehakse hiljemalt 12 tunni jooksul pärast lumesaju lõppu või libeduse tekkimist. Nendel teedel ei tohi kriitilise koheva lume paksus ületada 10 cm ja kriitilise märja lume paksus ületada 5 cm. Teehooldajal on kohustus alustada lumetõrjega, kui on saavutatud pool kriitilisest lumekihi paksusest.

Mis on teetassi efekt?

Talvel liigeldes tuleb arvestada väga paljude teguritega. Kas teadsite, et näiteks soolapuisturi taga sõites ei tasu ennast väga turvaliselt tunda, sest soolakloriidid ei pruugi olla libedusele mõjunud? Kui libedusetõrjeks puistata soola teele, kus ei ole olnud väga tihedat liiklust, ei hakka puistatud sool eesmärgipäraselt tööle. Soola toimimiseks on vaja liiklust – muidu on efekt sama, kui panna teetassi suhkrut ja seda mitte segada. Siinkohal on oluline teada, et 2 + 2 teedel püsib libedus teisel sõidurajal teetassi efekti tõttu kauem, kuna teisel sõidurajal sõidab palju vähem autosid ja nende abistav mõju soolale on seetõttu väiksem.

Talvel on teedel ka omajagu teehooldesõidukeid, millest möödumisel tuleb arvestada samuti mitmete asjaoludega. Nimelt sõidab igapäevast tööd tehes hooldeauto teel nii, et esisahk on tööasendis u 30 cm üle telgjoone vastassuunavööndis, et oleks tagatud tee keskosa puhtus. Seega peavad liiklejad arvestama hooldeauto gabariitidega ning sellega, et oma sõidutrajektoori valides hooldesõidukit ei segataks.

Teiseks tuleb kindlasti tõsiselt kaaluda, kas on vaja hooldeautost mööda sõita, kuna ees olev tee on hooldamata ja möödasõit ei ole kindlasti ohutu manööver. Lisaks on hooldeauto tuledesärast ja lumetolmust möödasõitu tehes raske märgata vastutulevat sõidukit. Hooldeautojuhil on lisaks rooli keeramisele vaja jälgida kõikide tööorganite tööd, mis tähendab, et tema tähelepanu on suunatud rohkem tööprotsessile kui temast möödasõitu üritavatele autodele.