Väheoluline pole tema sõnul seegi, et enne sõidu alustamist tuleb sõiduk ja juhi vaateväli puhastada. „Kahjuks torkab endiselt aeg-ajalt silma, et kiirustatakse ja ei puhastata enne liiklusesse minemist klaase ega sõidukit lumest. Mõistlik on sõidukisse soetada korralik hari, kraabits või keemilised vahendid, mille abil saab klaasi enne sõidu alustamist korralikult puhtaks. Esiklaas peaks olema ka seest puhas ja uduvaba,“ lisas ta.
Mida tasub teele asudes teada?
Talvel tuleb enne teele asumist tutvuda ilmaprognoosidega, sest teede olukord võib väga kiiresti muutuda. Üks suur oht, mis autojuhte talvel varitseb, on must jää ehk teele tekkinud inimsilmale pea nähtamatu läbipaistev jääkiht. See tekib siis, kui jää või lumi sulavad veeks, mis uuesti ära külmub.
„Must jää võib tekkida näiteks siis, kui temperatuur langeb kiiresti alla nulli ja märg teepind külmub ära. Samuti võib must jää tekkida alajahtunud vihmapiiskadest, mille temperatuur on alla nulli. Piisad külmuvad ära samal hetkel, kui need teepinda tabavad, ning taas tekib läbipaistev jääkiht,“ rääkis Keskkonnaagentuuri sünoptik Kairo Kiitsak.
Tema sõnul tuleb enne sõitma minekut kindlasti tutvuda värske ilmaprognoosiga ja uurida portaalidest, nagu Tark Tee või tik.teeilm.ee, mis seisus on teed, hindamaks libeduseohtu ja vältimaks ohtlike olukordade tekkimist.
„Tuleb meeles pidada, et teepind jahtub palju kiiremini kui õhk. Jahtumine ja jäätumine on kiirem sildadel ja viaduktidel, sest nende all puudub sooja salvestav maapind. Kui teepind on märg, näiteks sademete või lumevallidest sulanud lume tagajärjel, jäätub teepinnal olev vesi enne, kui õhutemperatuur saavutab 0 °C. Õhutemperatuur võib sellistel tingimustel püsida kogu aeg nullist kõrgemal, kuid teepind jäätub, sest selle temperatuur langeb nullist allapoole,“ lisas ta.