Mida on vaja teada salakavalatest talvistest teeoludest?

Talv on ilus aeg, eriti kui maad katab lumevaip, aga teeolud on ettearvamatud ja kohati ohtlikud. Kuidas valmistuda talvisteks sõitudeks ning mida tähele panna, et jõuda ohutult punktist A punkti B?

Kas autol on talverehvid all? Sellele küsimusele tohib küll ainult jaatavalt vastata, aga kahjuks leidub jätkuvalt juhte, kes sõidavad praegugi suverehvidega. Eestis on talverehvid kohustuslikud 1. detsembrist kuni 1. märtsini, olgu nendeks kas lamell- või naastrehvid. Küsimusele, kumb valik on parem, ühest vastust ei leidu, sest mõlemal on teatud tingimustes eeliseid. Lamellrehvidega võib sõita aasta ringi, naastrehvidega on Eestis lubatud sõita alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel sõita naastrehvidega ka juba alates 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

„Tegelikult on aastas kolm kuud, kus peame sõitma talverehvidega: detsember, jaanuar, veebruar,“ sõnab Transpordiameti liiklusekspert Villu Vane. Rehvidel peab olema tähis M + S (muda + lumi), lisaks kolmetipulise mäeharja kujutis, mille sees on illustreeriv lumehelves.

Eestis ei ole rehvidele vanusepiiri kehtestatud, kuid soovitusi on erinevaid alates viiest kuni kaheksa aastani. Vanemad rehvid paraku ei tööta enam hästi. „Võib öelda, et Eestis on olukord kurb, sest raskeid liiklusõnnetusi uurides on leitud rehve, mille vanus on vahemikus 15-16 aastat,“ selgitab Villu Vane. Mustrisügavusele kehtib nõue vähemalt 3 mm. Kui talve saabudes on mustrisügavus 3 mm lähedal, peaks rehvid ära vahetama, sest hooaja lõpuks on sügavus lubatust väiksem.

Bussidel ei ole talverehvide kohustust, küll aga peab rehvide jääksügavus olema samuti üle 3 mm, seega peavad need olema uued. Veoautodele seevastu ei rakendu ühtegi piirangut – kulunud rehvidega sõidetakse mõnikord aasta ringi.

Talvised teeolud ja libedus võivad tulla ootamatult üleöö, seega ei tasu rehvivahetusega viimase hetkeni oodata. Rahvasuus räägitakse mustast jääst. „Must jää tekib eelkõige niiskusest, mis on õhus, ja siis, kui õhutemperatuur hakkab langema,“ selgitab Keskkonnaagentuuri sünoptik Taimi Paljak. Kui teetemperatuur on miinuses, hakkab sinna tasapisi tekkima härmatis, mille autod sõidavad puhtaks. Temperatuuri languse jätkudes koguneb aga niiskust teele rohkem ning tekib esialgu silmale nähtamatu libe kiht.

Talvel kehtivad talvise teehoolduse nõuded, mis tähendab, et suur vastutus liiklejate ohutuse tagamisel lasub ka teehooldajate õlgadele. Talvised hooldustööd on näiteks lumetõrjumine esi- ja külgsahkadega, alusteradega libedusetõrje puisturiga ja mehaaniline karestamine. Eesti riigimaanteedel rakendatakse kolme seisunditaset: kõrgeim, keskmine ja madalaim.

„Seisunditasemed on määratud liiklusintensiivsuse järgi – mida intensiivsem, seda kõrgem tase,“ ütleb Transpordiameti Lääne üksuse juht Hannes Vaidla. Kõrgem seisunditase jaotatakse omakorda veel kaheks: 3 ja 3+. Need seisunditasemed on põhiteedel ja suuremate linnade ümbruses. Kõrgeima seisunditaseme 3+ hooldusaeg on lume- ja libedusetõrjel 2 tundi. Seisunditasemel 3 on hooldusaeg 4 tundi – aega arvestatakse alates lumesaju lõpust ja libeduse tekkest. Ennetuslibedusetõrjet tehakse ilmaprognoosi alusel. Keskmise seisunditaseme hooldusaeg on 8 tundi ja madalaima taseme puhul 12 tundi.

Vaatamata sellele, et kõrgeima seisunditaseme teel on pidev hooldus, on see siiski libedam ja ohtlikum kui suvine tee, seega peab alati ettevaatlik olema. Mida aga kujutab endast teetassi efekt?

„Teetassi efekt tähendab seda, et kui puistame teedele kloriide ehk soola, siis see hakkab tööle liiklusintensiivsusele tuginedes,“ selgitab Hannes Vaidla. Niisama teele soola raputades sool efektiivselt tööle ei hakka. 2 + 2 teedel on libedam vasakpoolne tee ehk teine sõidurada, sest selle liikluse intensiivsus pole nii suur nagu paremal – esimesel sõidurajal on liiklust rohkem ehk sool mõjub efektiivsemalt.

Kahjuks ei õnnestu alati sõiduki üle kontrolli säilitada. Kuidas aga sõita nii, et auto ei kaotaks juhitavust? OÜ Autosõit sõidukoolitaja Indrek Madari sõnul on kõige olulisem vastavalt teeoludele ja kogemusele õige kiiruse valik. Samuti ei tohi rooli üle keerata, vaid teha seda vastavalt vajadusele – kui keerata esiratas liiga välja, hakkab sõiduk libisema. Keeramisel tuleb vajutada sidur alla, et mootoris ei tekiks pidurdus ja auto esiosale ei langeks raskus, automaatkäigukasti puhul piisab gaasipedaali vabastamisest. Lisaks võiks vältida järske kiirendusi ja pidurdusi. Katsetada ja harjutada saab turvalises keskkonnas üle Eesti libedasõidu harjutusväljakutel.

Selleks, et teed oleksid talvisel ajal võimalikult hästi hooldatud, on teemeistritel ja järelevalvetöötajatel suureks abiks teeilmajaamade infosüsteem 90 teeilmajaama ja 152 teekaameraga. Ilmajaamast on võimalik kätte saada teekattetemperatuur, õhutemperatuur, otsekaamerapilt jpm. Kogu info kuvatakse portaalis Tark Tee, mida on võimalik kasutada kõigil. Analoogselt Google Mapsiga saab sisestada marsruudi ning näha kaameratest tee seisu ja võimalikke piiranguid.

Kõige ohtlikum manööver on möödasõit

Möödasõit on üks ohtlikumaid manöövreid igal ajal, talvistes tingimustes veel eriti. Teeolud on surmaga lõppenud õnnetuste puhul sagedane riskitegur. Lumi ja soola-lumesegu sõidujälgede ja sõiduradade vahel on talveperioodil igapäevane nähtus ning möödasõidul tuleb need vaalud ületada lausa kaks korda, kuid nii võib auto kergesti juhitavuse kaotada. Tähtis on hoida piisavat pikivahet, sest pidurdusteekond on talvisel ajal 90 km/h kiiruse juures ligi kaks korda pikem kui suvel.

Mida aga talvisel ajal liigeldes veel silmas pidada? Taimi Paljak juhib tähelepanu järsult muutuvatele teelõikudele. Madalamal asuvad lõigud koguvad rohkem niiskust ja külma kui kõrgemal asuvad lõigud, seega võib teekate juhi jaoks hetkega muutuda. Metsadevahelised lõigud, kus õhk püsib paigal ja jahtub, on tee libe, samas põldude vahel puhub tuul, mis kuivatab teed. Tähtis on jälgida prognoose – kui hoiatatakse raskete teeolude eest, peaks võimalusel pikki sõite mitte ette võtma.

Enamasti pannakse talve saabudes sõidukile talverehvid ja sellega asi piirdub. Tegelikult tasuks enda ja kaassõitjate huvides kogu auto talveks valmis seada. Talv on lisaks libedale pime aeg, seega tuleb üle kontrollida sõiduki tuled ja vajadusel pirnid uute vastu vahetada. Hommikul enne sõidu alustamist on oluline auto lumest korralikult puhastada – ära ei tohi unustada tulesid, sest kui tuled on väliselt mustad, ei ole need nii efektiivsed. Ka kojamehed peavad puhastama akent piisavalt, aga kui nad seda ei tee, tuleb need välja vahetada. Pikemateks sõitudeks võiks autosse varuda ka puksiirköie ja labida, mis võivad ootamatus olukorras kasuks tulla.

Juhi ettevalmistus enne sõitu on väga tähtis. Talvel peab arvestama, et sõiduks ja auto puhastamiseks kulub aega, seega tuleks liiklemiseks varuda 15 minutit rohkem. Olgem liigeldes ettevaatlikud, varugem aega ning vältigem ebavajalikke manöövreid ja äkilisi pidurdusi/kiirendusi!