Stress – nähtamatu liiklusohtlike olukordade põhjustaja

Foto: Shutterstock

Igapäevase kiire elu üheks märksõnaks on stress, aga oleme sellega juba sedavõrd harjunud, et peame seda enesestmõistetavaks. Kuidas mõjutab stress turvalist liiklemist?

Tõenäoliselt on paljud meist liikluses kokku puutunud ülekeevate tunnetega, kus ekstreemsematel juhtudel lähevad juhid üksteisele n-ö õppetunde andma. Leebematel juhtudel piirdutakse signaaliga, kui mõni juht pole kaasliiklejate hinnangul jõudnud rohelise tule süttides kohe autoga spurtida. Põhjus peitub selles, et võtame oma pinged autorooli kaasa, aga liikluskeeris võimendab neid veelgi – siit on väga lühike samm liiklusohtliku käitumiseni. Tegelikult võib väita, et stressis autojuht on moel või teisel ohtlik nii endale kui ka kaasliiklejatele.

„Kui üritada lihtsalt seletada, siis stress pärsib ajus emotsiooniregulatsiooni võimet,“ selgitas psühholoog Andero Teras. „Stressi all võib mõista füsioloogilist muutust kehas, kus pideva pingeseisundi tagajärjel toimub ajas stressihormoonide üleproduktsioon. Liigne kogus stressihormoone pärsib lõpuks aju teatud piirkondade tööd ning kahandab emotsiooniregulatsiooni võimet.“

Me pole masinad – roolis pole võimalik ennast nupust välja lülitada, mistõttu tulevad kõik pere- ja töömured autosse kaasa. Kui keha on füsioloogilises stressis ja toodab stressihormoone, siis aju ei suuda ühel hetkel emotsioonidega enam toime tulla. Andero Terase sõnul tasub alati pärast mõnda n-ö plahvatust mõelda, mis selleni viis. Psühholoogi hinnangul on liikluses vähe neid situatsioone, mis võiksid päriselt vihastada, pigem on probleem alguse saanud juba ammu enne rooli taha istumist.

Põhjustab riskikäitumist

Stressi arvele võib paljuski panna ka autojuhtide erineva riskikäitumise, sest stressihormoonid põhjustavad hajevust ning vähendavad juhi tähelepanuvõimet. Samuti teeb stressis aju lihtvigu: näiteks autojuht, kes on sõitnud ühel ja samal ringteel kümme aastat õigesti, võib korraga teha vea ja põhjustada õnnetuse. Stressis aju keskendub peaasjalikult lühiperspektiivile ja -kasule, mis tähendab liikluses seda, et juht võib saada ajult signaali, et kõige kiirem lahendus on punase tule alt läbisõitmine, kuna see annab ju ajavõidu.

„Puhanud aju saaks aru, et näiteks kolmeminutiline ajavõit ei kaalu üles tekitatud liiklusohtlikku olukorda,“ tõi ta esile. Hea näide stressi mõjust on liikluseksamid, kus juhikandidaadid, kes koolitusel sõitsid ideaalselt, kukuvad läbi, sest stressis ehk rahvakeeli pabinas olles hakkavad nad tegema valesid otsuseid.

Andero Terase sõnul on kõige parem stressi tekitavad probleemid lahendada. „Kui olete roolis ja väsinud või võitlete isegi aeg-ajalt unega, siis on parem vahetada sõitjat, ise magada või teha peatus ja tukastada,“ ütles ta. „Üldiselt kipuvad vahepealsed variandid (nagu akna lahti tegemine, muusika kõvemaks keeramine) olema ühepoolne lahing, millega ei ole võimalik aju enda tahtele allutada ega kogemusega üle kavaldada.“

Sama on ka stressorist tingitud emotsioonidega. Ajahetkes võib ju rakendada erinevaid teadveloleku tehnikaid ning hingata sisse ja välja, kuid Terase sõnul toimivad need parimal juhul vaid ajutiselt. Parem oleks neid lähenemisi rakendada kogu aeg, et enesetunnetus paraneks ning liiklusesse saaks asuda rahulikumalt ja kindlamalt, isegi rasketel päevadel. „Kõige parem on endalt küsida, mis on elus vaja ära lahendada – sellega tegelemine aitab tulevikus ohtlikke olukordi ennetada,“ lisas ta. Kui mõnel päeval on tunne, et kogu maailma raskus on langenud teie õlgadele, siis tasuks tõsiselt mõelda, kas üldse tasub rooli istuda või tellida hoopis takso.

Lihtsad lahendused, mida liiklusstressi vähendamiseks kasutada

• Minimeerige liikluses viibimise aega, kaaluge varem kodust väljumist.

• Uurige, kas tööandja saaks pakkuda libisevaid töö alguse ja lõpetamise vahemikke.

• Ärge vihastage teise liikleja eksimuse peale – võimalik, et see ei olnud tahtlik, vaid oli tingitud stressist, tähelepanu häirumisest, kõrvalistest tegevustest.

• Pidage meeles, et te ei saa muuta teiste käitumist, aga enda oma küll.

• Teist liiklejat mõistes vähendate oma stressitaset.

• Jääge rahulikuks.