Väsimus võib roolis tappa – sõna otseses mõttes

Foto: Shutterstock

Politseistatistika kohaselt istub alkoholi tarvitanuna rooli iga sajas autojuht – joobes juhid on meie teedel väga suur probleem. Kas teadsite, et väsinuna rooli istumine on võrreldav joobes juhtimisega? Paraku on väsinud ja uniseid roolikeerajaid ligi viis korda enam.

Loughborough’ ülikooli teadlaste uurimuses leiti, et juhid, kes olid olnud ärkvel üle 17 tunni, näitasid reaktsioonikiiruse testides tulemusi, mis on võrreldavad raskes joobes autojuhtidega. Seda kinnitab ka Euroopa liiklusõnnetuste statistika – vähemalt viiendik liiklusõnnetustest Euroopas on seotud juhi väsimusega, uuringute andmetel on väsimus kiiruse kõrval teine kõige suurem liiklusõnnetuste põhjustaja näiteks veokijuhtide hulgas. Sealjuures põhjustab väsimus fataalseid õnnetusi just seetõttu, et need juhtuvad täiskiirusel (juht ei pidurda), enamasti on tegu laupkokkupõrgete või teelt väljasõitudega.

Oma kogemust oli valmis jagama Madis (nimi muudetud), kes põhjustas mõni aasta tagasi väsimuse tõttu Lätis avarii. „Tulime tagasi Euroopa reisilt, kõik tahtsid kiiresti koju jõuda, mistõttu sõitsime üksteise alla,“ meenutas ta. „Mina olin vaheaegadega roolis olnud juba 12 tundi, kui Lätis tundsin, et silm hakkas kinni vajuma. Paraku oli liiklus nii tihe, et mul ei õnnestunud kitsal maanteel teeäärde võtta – nii üritasin pingutada järgmise bensiinijaamani.“ Sinna Madis ei jõudnud, sest sõidu lõpetas teepiire, kuhu auto ühel hetkel kaldus. Õnneks ei saanud keegi liiklusõnnetuses viga, kuid auto vigastused olid sedavõrd suured, et masin läks mahakandmisele.

Unearst Heisl Vaheri sõnul tasub eristada unistust ja väsimust. „Unisus viitab tavaliselt unepuudusele ja võib olla lühiajaline, seda saab korvata piisava täisväärtusliku magamisega, kuid väsimuse võivad põhjustada erinevad haigused, kasvõi tavaline viirusinfektsioon,“ selgitas ta. „Väsimus on keha ja vaimu meelte alanenud võime olulisi keskkonnailminguid tähele panna ja neile vastavalt reageerida.“

Väsimusega harjutakse

Heisl Vaheri sõnul on kõige suurem probleem professionaalsete juhtidega, kes kipuvad väsimusega ära harjuma. Väsimuse ignoreerimine võib provotseerida ka erinevaid kroonilisi haigusi, mistõttu on see eriti ohtlik. Teema on üsna delikaatne, näiteks professionaalsed autojuhid ei soovi seda tunnistadagi. Põhjus on lihtne: kui juhid küsivad, kas nad võivad väsinuna rooli minna, siis vastus on ühene – ei tohi –, kuid töö vajab tegemist ja nii minnaksegi kergemat, kuid vastutustundetumat teed.

Kuidas väsimuse vastu võidelda? Esimene rusikareegel on regulaarne seitsme- kuni kaheksatunnine uni. Kroonilise unepuudusega (alates 7 päevast) läheb mitu päeva enne, kui on võimalik n-ö järele magada. Ühe nädalavahetusega ei ole võimalik korralikult välja puhata (kui magatakse 7–8 h või kauem), et inimese sooritusvõime taastuks.

Dr Vaher toonitas, et tähtis pole ainult une kvantiteet, vaid ka kvaliteet. Kui inimesel on unehäired, nagu näiteks uneapnoe, siis ei saa rääkida kvaliteetsest unest isegi seitsme- kuni kaheksatunnise une puhul. Lisaks soodustab unetust ja sellega kaasnevat väsimust ümbritsev keskkond. Inimesed veedavad tänapäeval palju aega sotsiaalmeedias ja nutiseadmeid vaadatakse ka enne uinumist. Une-eelne külm valgusvihk teeb uinumise raskeks ning mõjub une stabiilsusele halvasti. Kusjuures probleemid hakkavad esile kerkima alles ajapikku, löögi all on eriti keskealised. Väsimuse ennetamiseks on oluline ka unehügieen.

Väsimuse taga ei pruugi olla pelgalt kvaliteetse une puudus, vaid varjatud terviseprobleemid. Dr Vaher on näinud suhtumist, et keskealistel ongi väsimus täiesti normaalne. „Tegeliku väsimuse põhjus võib peituda sootuks ravita jäänud kroonilises haiguses. Väsinud juht on roolis ohtlik endale ja kaasliiklejatele, sest pärsitud on nii tähelepanuvõime kui ka reaktsioonikiirus, mistõttu tuleb kindlasti pöörduda arstide poole,“ toonitas ta.

Transpordiameti andmetel on viimase 12 kuu jooksul väsimusseisundi tõttu liiklusohtlikku olukorda sattunud viis protsenti sõidukijuhtidest. Pooltel juhtudel kaldus sõiduk sõidurajalt kõrvale, samuti ei mäletanud juht mõningast osa teekonnast või oli sunnitud tegema äkkpidurduse.

Kuidas vältida roolis väsimust?

• Minge rooli alati puhanult. Isegi üks tund tavapärasest vähem und suurendab riski sattuda liiklusõnnetusse.

• Inimese kehal on suurim vajadus magada kella 2–6, eakamatel inimestel päevasel ajal kella 14–16. Võimalusel vältige neil kellaaegadel pikemaid sõite.

• Sõidu ajal õhutage piisavalt salongi ja hoidke mõõdukat temperatuuri, jalad soojas ja pea jahedas.

• Einestamispauside ajal vältige rasvaseid, süsivesikuterikkaid toite, kuna seedimisprotsess võtab energiat ning auto juhtimisele on siis tunduvalt raskem keskenduda.

• Kangel kohvil või šokolaadil ning energiajookidel on väsimuse vastu vaid lühiajaline mõju. Une edasilükkamine ergutavate jookidega suurendab unevõlga veelgi.

• Pidage meeles, et aju ei ole võimalik enda tahtele allutada ega kogemusega üle kavaldada. Kui tunnete väsimust, peatage sõiduk ohutus kohas ja puhake. Parim abinõu väsimuse vastu on väike uinak, tavaliselt piisab ka 15–20 minutist.

• Kroonilises unevõlas juhtidel on suur oht roolis uinuda, sest aju lülitab ülekoormuse/kahjustuse vältimiseks end unerežiimile ja see on meie tahtest sõltumatu. Selliste õnnetuste tagajärjed on äärmiselt rasked, kuna uinunud juht ei püüa õnnetust ära hoida ja teelt sõidetakse välja suurel kiirusel.