Karm tõde: väsinud juht liikluses on sama ohtlik kui roolijoodik

Purjus peaga ei tohi autorooli istuda, seda teavad kõik, kuid tegelikult kehtib sama ka väsimuse korral ja ravimite mõju all olles. Uurime, kuidas aru saada, kas väsimus on sõiduki juhtimiseks liiga suur, ning kuidas mõjutavad meid välised faktorid ja stress.

Rohkem kui 650 000 eestimaalasel on autojuhiluba. Kurb tõsiasi on, et viimase 12 kuu jooksul on väsimusseisundis sõidukit juhtinud tervelt 52 protsenti sõidukijuhtidest ehk ligikaudu 400 000 inimest. Seda on märgatavalt rohkem kui eales varem. Samuti on teadusuuringutes jõutud järeldusele, et iga viies surmaga lõppenud liiklusõnnetus võib olla seotud juhi unisuse või väsimusega.

Mis vahe on väsimusel ja unisusel ning kuidas need sõidukijuhile mõjuvad? Unearst Heisl Vaher selgitab: ,,Kui anda unisele inimesele võimalus magada, siis enamasti ta uinub, aga väsimus on laiem kategooria.“ Väsinud inimene, isegi kui ta soovib, ei pruugi suuta uinuda. Sellegipoolest võivad väsinud inimesel mikrouned ja kerged äravajumised tekkida ootamatult ka autoroolis. Väsimusest rääkides peab arvestama, et seal taga võib olla palju erinevaid unehäireid, alates unetusest, uneapnoest ja veel paljudest nii-öelda unehaigustest. Unisus on ka üsna tüüpiline uneapnoele.

Kui suur on suur väsimus?

Kuidas siiski aru saada, et väsimus on sõiduki juhtimiseks liiga suur? Sõidukijuht peab tähelepanu pöörama sellele, kas ta suudab ümbritsevat piisavalt jälgida. Peamine fookus roolis on hoida silmad sõiduteel, kõrvad avatuna, et kõigi oma meeltega võtta vastu infot, mis liikluses toimub. Üleväsimuse puhul ei tea kunagi, milline meel esimesena alt veab – olgu see reaktsioonikiirus, kuulmisaisting või nägemine. Sellisel juhul ei ole välistatud ka liiklusõnnetus!

Väsimusseisundis on viimase aasta jooksul sõitnud kõige sagedamini kuni 49-aastased sõidukijuhid, töösõite tegevad juhid ja need, kes läbivad aastas üle 10 000 kilomeetri. Lisaks sõidavad väsimusseisundis sagedamini kõrgemasse sissetulekurühma kuuluvad juhid ja väiksemate linnaliste piirkondade elanikud. Umbes viis protsenti autojuhtidest põhjustavad väsinuna liiklusõnnetuse või on olnud ohtlikus olukorras – see on muljetavaldav number. Võrdluseks: umbes üks inimene sajast istub autorooli joobeolekus. Kui juht on liialt väsinud, on tema olukorrataju samuti tunduvalt halvenenud, mistõttu väsinult sõitmine on sarnane joobes juhtimisega.

Mida ette võtta, kui juhti tabab roolis uni või väsimus? Esiteks tuleks sõita teelt kõrvale, peatuda turvalises kohas ja teha võimalusel uinak, mis võib olla 15–20 minutit. Lihtsad võimalused ennast ärksamana tunda on ka teha jalutuskäik jahedas õhus, sõidu ajal akna avamine ja kofeiini sisaldava joogi tarbimine. Lisaks võib kuulata raadiot, et meeli ärksana hoida. Siiski on kõige parem nõuanne üleüldse mitte väsinuna rooli istuda!

Maga piisavalt

Kõige parem ravi väsimuse vastu on regulaarne seitsme-kaheksa tunni pikkune uni. Häiritud unega ei puhka inimene ennast välja, tema töövõime langeb ja ilmnevad mitmed tervisehäired. Uneapnoed põdevate autojuhtide, eriti kutseliste autojuhtide hulgas on peamine probleem haiguse õigeaegne avastamine. Uneapnoe ravi vähendab märkimisväärselt päevast unisust.

Kui suur on meie elanike probleem unehäiretega ja mis haigus on uneapnoe? Unehäired, mida diagnoositakse ja tunnistatakse haiguseks, on elanikkonnas laialt levinud probleem. Kõige levinum unehäire maailmas on unetus, eraldi unehäiretest esineb kõige sagedamini obstruktiivne uneapnoe, mille puhul ei püsi hingamisteed une ajal piisavalt avatuna. See tähendab, et magades, kui peaksime puhkama, tekib hapnikupuudus, kuna kas nina, nina-neelu, suu-neelu või kõri tasandil on probleem ja õhk ei pääse alumistesse hingamisteedesse. Kui hapniku sisaldus kehas langeb, on see stress kogu organismile, ja keha, mis peaks öösel puhkama, on hommikul väsinum kui õhtul magama minnes.

Kes kuuluvad uneapnoe riskirühma ja mis on riskifaktorid? Kui räägime unisusest ja väsimusest autoroolis, käib jutt täiskasvanutest. Täiskasvanud meeste hulgas võib 20–25 protsendil olla teatud raskusega uneaegne hingamishäire ehk obstruktiivne uneapnoe. Elukutseliste autojuhtide töö on paraku väga sageli seotud ka vähese liikumisaktiivsusega ehk järgmine riskifaktor on ülekaalulisus. Lisaks kuuluvad riskirühma üle 50-aastased inimesed.

Uneapnoe tuvastamiseks tuleb minna arsti juurde ning kui ennetustöö pole olnud piisav, siis peab tegelema tagajärgedega ja võtma ravimeid. Teatud ravimid võivad aga tekitada kõrvalnähtudena uimasust, hägust nägemist ja väsimustunnet. Eriti ohtlikud ravimirühmad on rahustid, uinutid, tugevatoimelised valuvaigistid ning mõned köha-nohu- ja allergiaravimid, mille sagedane kõrvaltoime on uimasus.

Ravim – ohtlik teekonnakaaslane

Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Laura Viidik rõhutab, et ravimite tarvitamisel peab enne rooli istumist kindlasti tutvuma ravimi infolehega. „Nagu nimi ütleb, on seal kirjas vajalik info ravimi kohta ehk milleks ravimit kasutada, milline on päevane doos, missugused on kõrvaltoimed ning teised ravimid, millega koos antud ravimit kasutada ei tohi. Vajaduse korral aitab apteeker infos orienteeruda, sest ravimi infolehe maht on tavaliselt päris suur,“ räägib Viidik.

Mõnel juhul võib ravimi enda toime muuta juhi uimasemaks, kuid teisalt on ravimitel kõrvaltoimed, mis kaasnevad kas ajutiselt või pikemaajaliselt ja mis võivad samuti olla takistuseks auto juhtimisel. 2023. aasta detsembris jõustusid Eestis rahustite ja uinutite väljakirjutamise kogusepiirangud. Tegemist on osaga Eesti ravimipoliitika 2030 strateegiast, mis keskendub ravimitel ratsionaalsele ehk mõistuspärasele kasutamisele. On ka põhjust muutusteks, sest näiteks üheaastase vaatlusperioodi jooksul kirjutati Eestis rahusteid ja uinuteid välja 537 476 retsepti alusel 134 007-le ravikindlustusega isikule.

Kas ja kunas üldse peaks pere- või raviarstile ütlema, et juhite igapäevaselt autot? Mida rohkem on arstil, pereõel ja apteekril infot, seda paremini saavad meedikud anda häid ravisoovitusi. Kindlasti tasub juhtimisest rääkida, kui kasutusel on uued ravimid või on uus arst, kellega ei ole varem kokku puutunud. Lisaks on tervishoiusüsteemi osapoolte ja patsiendi vahel erinevad digilahendused – terviseportaal, kuhu jõuab kogu patsiendi info ja mis on kõigile vajalikele osalistele tulevikus nähtav. Selle põhjal saab teha teadlikumaid soovitusi.

Kahjuks pole meie liikluspildis võõrad ka suitsiidid ja terviserikkest põhjustatud surmad. Kui 2018. aastal oli tõenäolisi suitsiide viis, siis 2023. aastal üks. Terviserikkest põhjustatud surmi oli aastal 2018 üks ja mullu kaks. Transpordiameti liiklusekspert Villu Vane lisab samas, et need arvud on hinnangulised, sest suitsiidi ei ole lihtne kindlaks teha, kui inimene pole jätnud hüvastijätusõnumit. Samuti ei selgu iga kord väiksemad terviserikked, mis võib-olla viisid õnnetuseni. Teatud õnnetuste puhul tekib küsimus, mis juhtus, kui sirgel teel sõidab auto teelt välja ja inimene hukkub. Kui tagantjärgi selgub, et juht oli kaine, siis on võimalus, et tegemist oli terviserikkega. Väike minestushoog või juhil tuli uni peale – selliste asjade seost õnnetuse põhjusega on raske välja selgitada.

Emotsioonid liikluses – kuidas toime tulla?

Millal te viimati autot juhtides ärritusite? Paljude juhtide sõnul olevat Tallinna liiklus nii närviline ja stressirohke, et nii mõnigi väiksemast linnast pärit autojuht keeldub pealinnas sõitmast. Tunded ja emotsioonid mõjutavad meie käitumist, autoroolis kuhjuv pinge ja stress võivad ühel hetkel lihtsalt plahvatada.

Tegelikult alahindame liikluses olles asjaolu, millise infotöötlusega meie aju kogu aeg tegelema peab. Paraku on see ajule väsitav ja nii juhtubki, et kui on seljataga näiteks väsitav päev, siis ühel hetkel ei tule aju enam emotsioonide juhtimisega toime.

Kõige lihtsam on ennast selle eest kaitsta, kui lõpetada tööpäev nii, et kojusõit ei jääks tipptundi. Samuti tuleb tegeleda probleemidega, mis on pinge põhjustanud. Äkki tuleb muuta midagi oma töökeskkonnas ja sellel moel teha oma tööpäevad stressivabamaks? Kolmas võimalus on vaadata peeglisse ja küsida endalt, kas emotsionaalsed plahvatused võivad tulla hoopis isikuomadustest, temperamentsusest.

Õnneks on tänapäeva autod nutikad – paljud autotootjad pakuvad väsimuse tuvastamiseks ja hoiatamiseks erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Näiteks suudavad mõned sõidukid jälgida juhi silmade liikumist ja käesurvet roolile ning annavad kohe helisignaali või rooli vibratsiooniga märku, kui juht hakkab unisust näitama. See kõik aitab kindlasti ohutumale liikluspildile kaasa, kuid nutikale autole siiski lootma jääda ei tohiks – autorooli tuleb istuda ainult puhanuna, tervena ja kainena.