/nginx/o/2024/02/02/15865322t1h3f4b.jpg)
Kaasaegse maailma järjest kiireneva elurütmi paratamatu kaasnähe on see, et me pole enam n-ö kohal. Sõpradega näost näkku suheldes näpime samal ajal nutiseadmeid, tänaval kõndides kuulame ennastunustavalt taskuhäälinguid ning autot juhtides osaleme veebikoosolekutel. Paraku võib liikluses taolise rööprähklemise hind olla üsna kallis.
Transpordiameti läbiviidud küsitluse kohaselt on 2023. aastal kõrvaliste tegevuste tõttu liiklusohtlikku olukorda sattunud 22 protsenti (2022. a 29 protsenti) sõidukijuhtidest. Liiklusõnnetusse on telefoni kasutamise tõttu sattunud 7 protsenti sõidukijuhtidest. Kõige levinumad liiklusohtlikku olukorda sattumise põhjused on vestlus kaassõitjatega ja telefoni kasutamine, nendele järgnevad navigatsiooniseadmete kasutamine, lapsega tegelemine ja raadiosaate/muusika kuulamine.
Transpordiameti liiklusohutuse osakonna ekspert Diana Okas nentis, et mingil põhjusel on ühiskonna surve selline, et peame olema igal ajal kättesaadavad ning kõikidele kõnedele otsekohe vastama, sealhulgas roolis. Kui varem soovitati autojuhtidel panna telefon kotti ja kott pagasiruumi, siis nüüd ei päästa ka see – paljude liiklejate nutikellad on ühenduses telefoniga, mistõttu hakatakse tihti nutikella teavitust varruka alt otsima ja tekitatakse sedasi liiklusohtlik olukord.
„Kui liikled, siis on mõistlikum sada protsenti kohal olla ja telefon selleks ajaks unustada,“ oli Okase soovitus, sest liikluses võib õnnetuse põhjustamisest piisata ühest hetkest või sekundist.
Liiklusohutuse eksperdi sõnul teame ju tegelikult kõiki neid tõdesid, kuid probleem on selles, et me ei usu, et õnnetus võiks meiega juhtuda. Ühelt poolt tahame tervelt koju jõuda ja soovime, et seda teeksid ka meie lähedased, aga teisalt võtame riske ja tekitame valesti valitud käitumisega liiklusohtlikke olukordi, liiklusõnnetusi. Kogu aeg tuleb meeles pidada, et samas liikluskeskkonnas liiguvad ka meie kõige kallimad inimesed!
„Julgustan inimesi märkama ja märku andma – kui näed, et keegi sõidab kummaliselt, tegeleb roolis millegi muuga, siis anna talle sellest viisakal moel märku. Äkki tal hakkab piinlik või saab aru, et selline teguviis ei ole õige,“ soovitas Diana Okas, lisades, et nii muutub meie liikluskeskkond järjest ohutumaks.
Pole pelgalt sõidukijuhtide probleem
Seni on kõrvalistest tegevustest liikluses räägitud kui peaasjalikult autojuhtide probleemist, aga liiklusohutusega tegelevad inimesed märkavad järjest enam, kuidas see puudutab ka jalakäijaid, kergliikuritega kulgejaid ja rattureid.
„Väga paljud jalakäijad liiguvad nina telefonis, kusjuures telefonikõned on muutunud videokõnedeks – inimesed käivad tänaval ja hoiavad telefoni enda ees. Seetõttu on nende pilk suur osa ajast telefonil, mitte liiklusel. Lisaks veel häälsõnumid ja nendega kaasnevad riskid,“ tõi Diana Okas näite.
Osa lapsevankri või -käruga jalutavaid emasid on sageli telefonis. Lapsevanemad peavad meeles pidama, et nad on oma lastele eeskujud, ka liikluses. Üks nõuanne lastevanematele: ärge helistage lastele siis, kui neil on kool läbi saanud ja nad on liikluses teel koju. Leppige parem kokku, et kui laps on koolist koju jõudnud, siis ta helistab ise. Nii ei sea te oma last liigeldes ohtu! „Lapse jaoks tekitab see segadust, kui õpetajad ja vanemad ühelt poolt räägivad, kui ohtlikud on kõrvalised tegevused liiklemise ajal, aga samas survestavad last oma kõnega seda tegema,“ tõdes ta.
Kuigi otsest statistikat pole, kui paljude ratturite ja kergeliiklejatega juhtunud õnnetuste põhjus peitub kõrvalistes tegevustes, võib paraku öelda, et liikluspildis kohtab järjest enam toidukullereid, kelle pilk on nutiäpis, või jalgrattureid, kelle tähelepanu on kõrvaklappides.
2023. aastal toimus kergliikurijuhi osalusel 237 õnnetust, milles sai viga 337 inimest. Jalgratturitega juhtus 311 liiklusõnnetust, milles sai vigastada 314 ja hukkus 5 inimest.
Need numbrid näitavad, et ka jalgratta või kergliikuriga tuleb liikluses täielikult kohal olla, sest kõrvaklapid peas ei kuule liikluse hoiatavaid helisid ning ühe käega sõites ja teise käega telefoneerides ei saa hästi ootamatustele reageerida.
„Reeglid on selleks, et meil kõigil oleks ohutum,“ tõdes Diana Okas. „Reeglid pole mõeldud inimeste karistamiseks, vaid selleks, et meil oleks ühtses liiklusruumis kõikidel hea ja turvaline olla.“
/nginx/o/2022/05/05/14528755t1h6a70.png)