2020. aasta suvel juhtus Tallinnas liiklusõnnetus, kus rendiautot juhtinud mees sõitis suurel kiirusel teelt välja, üle äärekivi ja vastu tänavavalgustusposti. Sündmuskohale jõudnud politseipatrull tuvastas hiljem, et õnnetuse põhjustas asjaolu, et mees otsis sõidu ajal põrandale kukkunud telefoni.
Kuigi politsei ei kogu eraldi statistikat, kui palju liiklusõnnetusi on põhjustanud juhi kõrvaline tegevus, võib öelda, et väga paljud meist on juhtides kõrvalisega tegelenud. Transpordiameti statistika kohaselt on viimase 12 kuu jooksul kõrvaliste tegevuste tõttu mõnda liiklusohtlikku olukorda sattunud 22 protsenti sõidukijuhtidest ehk umbes 166 000 juhti, kusjuures igaüks neist on nimetanud keskmiselt 1,5 erinevat liiklusohtliku olukorra põhjustajat. Hea uudis on aga see, et tegemist on viimaste aastate ühe madalama näitajaga. Statistikast selgub ka, et roolis rööprähklemine on pigem noorte probleem – liiklusohtlikku olukorda on sagedamini sattunud kuni 25-aastased ja eestikeelsed sõidukijuhid.
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss tõdes, et kõrvalised tegevused autoroolis on jätkuvalt tõsine probleem, mis nõuab igal aastal mitmeid inimelusid. „Kui juhi tähelepanu on hõivatud mõne teise tegevusega, siis suureneb kohe tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse või olla ise selle põhjustajaks,“ rääkis ta.
Tänapäevane kiire elurütm, mis justkui sunnib meid kogu aeg kättesaadav ja kõigi uudistega kursis olema, on liiklusesse toonud palju roolimobiilikuid. Sõidu ajal uudiseid lugedes või sõnumit kirjutades on inimese pilk teelt eemal järjest kuni viis sekundit, kuid liikluses võib juba murdosa sekundi jooksul olukord ohtlikuks muutuda. Nii ei jõua ohu tekkides juht enam piisavalt kiiresti reageerida ning plekimõlkimine on selles loos positiivne stsenaarium. Kirss tõdes, et antud juhul võime kõneleda juba juhi nutijoobest, mis on vähemalt sama ohtlik kui alkoholijoove. „Pärast õnnetust on hilja mõelda, et poleks pidanud muude asjadega tegelema,“ tõdes ta.
Nutihoolikud politsei huviorbiidis
Liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss nentis, et politsei tuvastab mobiiltelefoni roolis kasutamist pidevalt. Lisaks liiklusjärelevalvele tegeleb politsei aktiivselt ennetustegevusega, esineb raadios ja televisioonis, võtab sõna sotsiaalmeedias ning räägib liiklejatega vahetus kontaktis kõrvaliste tegevuste ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest. Vajadusel rikkujat karistatakse: trahvi suurus on kuni 80 eurot. Kui inimesed ei hakka endale aru andma kõrvaliste tegevuste ohtlikkusest, juhtubki palju raskeid liiklusõnnetusi, mis tegelikult oleksid kergesti ära hoitavad.
Lisaks autojuhtidele on jäänud liikluses silma jalgratturid, sealhulgas toidukulleri teenust pakkuvad ratturid, kes ei tule sõiduvahendi juhtimisega toime, hindavad oma sõiduoskuseid üle, tegelevad sõidu ajal kõrvaliste tegevustega (nt kuulavad muusikat) ning siis kukuvad või põhjustavad kokkupõrkeid teiste liiklejatega. Sõidetakse hooga ülekäigurajale, tehakse ohtlikke manöövreid. Elektritõukerataste puhul on politseile silma jäänud turistid, kes hoiavad sõidu ajal telefoni käes, et kaarti vaadata.
Liiklejad saavad probleemist aru
2023. aastal läbi viidud küsitlusuuringust „Kõrvalised tegevused ja turvavarustuse kasutamine sõiduki juhtimisel“ selgus, et 97–99 protsenti vastanutest peab sõiduki juhtimist alkoholi mõju all, liikluses sõnumite/sotsiaalmeediapostituste jälgimist ja punase tule alt läbisõitu väga tõsisteks rikkumisteks.
On hea tõdeda, et inimesed saavad kõrvaliste tegevuste ohtlikkusest liiklemise ajal aru. Telefoni kasutamise tõttu satutakse liiklusohtlikku olukorda vähem, aga kahjuks on igasuguste muude kõrvaliste tegevustega tegelemine tõusutrendis.