Mured jäta maha – roolis pingsalt mõtlemine võib olla sama ohtlik kui telefoni näppimine

Foto: Shutterstock

Pingsalt peast arvutamine või kaassõitjaga rääkimine autoroolis võivad olla sama liiklusohtlikud kui telefoniga rääkimine, sest need viivad tähelepanu peamisest tegevusest ehk autojuhtimisest eemale.

Psühholoogid korraldasid kunagi katse, kus kaks tiimi pandi mängima korvpalli ja üks tiim pidi kokku lugema, mitu korda vastastiim omavahel palli söödab. Samal ajal tantsis vastasmeeskonnas gorillakostüümis tegelane, keda söötude lugejad üldse ei märganud. Põhjus oli lihtne – nad tegelesid ainult söötude lugemisega. Selline selektiivse tähelepanu katse, mida teatakse gorillakostüümi katse nime all, tõestab suurepäraselt, et võime maailma näha on piiratud ja me ei saa kõike korraga tähele panna.

Tartu ülikooli muuseumi Hullu Teadlase tegelaskuju kuraator Klaus-Peeter Ladva, kes on lastele teinud palju liiklusteemalisi õpitubasid, selgitas, et põhimõtteliselt oleme autoga sõites võimelised mitut asja korraga tegema: keerame rooli, vahetame käike jne. Paraku ei saa seda öelda nägemiskeskuse kohta, sest kui vaadata keskendunult ühte punkti, siis teisi kohti enam ei näe – ja selleks pole vaja isegi pilku teelt ära keerata. Piisab sellest, kui manada sõidu ajal silmade ette punane part, sinise mütsi ja kollase tutiga. Kui seda väga elavalt ette kujutada, häirib see autojuhi vaatevälja. Teisisõnu – sõidu ajal tuleb juhil olla täielikult kohal.

„Tähelepanu häirib ka ainuüksi see, kui jääda kuulama kõrvalistuja intrigeerivat juttu või hakata peast arvutama, kui palju on 32 korda 17,“ rääkis Ladva.

Kõige ohtlikumaks pidas Ladva aga seda, kui juht keerab oma silmad sõidu ajal teelt sootuks ära. „Meil on komme rääkides vaadata aeg-ajalt kaasvestleja poole,“ selgitas ta. „Aga kui silmad ei ole tee peal, siis ka nii-öelda automatiseeritud tähelepanu ei saa mitte midagi tuvastada, samas võib mõne sekundiga, kui silmad pole teel, nii mõndagi juhtuda.“

Eelöeldut kinnitavad ka uuringud. Keskmiselt on juhi pilk näiteks sõnumi lugemise või kirjutamise ajal teelt eemal kuni viis sekundit järjest, mis tähendab, et sõiduk liigub linnakiirusel selle ajaga pimeduses umbes kuni 70 meetrit ning maanteekiirusel kuni 125 meetrit.

Kuid telefoni kasutab roolis väga palju sõidukijuhte. Transpordiameti uuringust selgus, et mobiiltelefoni on viimase 12 kuu jooksul kasutanud sõiduki juhtimise ajal 64 protsenti sõidukijuhtidest, s.o umbes 474 000 inimest, sh 15 protsenti kasutavad telefoni sageli.

Nutiseadmed lastest võimalikult kaua eemal

Oma käitumisega oleme eeskujuks ka lastele. Küsimusele, kuidas selgitada lastele liikluses nutiseadmete kasutamise ohtusid, ei osanud Ladva üheselt vastata. Tänapäeva lapsed on harjunud pideva infotulvaga, kuid paraku on see suur probleem, kui nad on liikluses kas silmad telefonis või kõrvaklapid peas.

Väikeste laste isana tõdes Klaus-Peeter Ladva, et pelgalt moraalilugemine ei pruugi aidata, küll aga on üks võimalus hoida nutiseadmed lastest võimalikult kaua kaugel. „Tänapäeval on olemas ka nutikellad, millega saab helistada,“ rääkis ta. „Minu arvates on see vahepealne variant, mille abil on võimalik suhelda, kuulata muusikat, kuid mis välistab ekraani täitsa kinni jäämise.“

Õpetage ja näidake eeskujuga oma lastele vaid seda käitumist, mida soovite, et nad iseseisvalt liiklema hakates järgiks.